Seoses lähenevate tähtaegadega edastame Eesti Maalikunstnike Liidu liikmetele 2023. aasta näitusteplaanid

(hetkeseisuga 04.01.2023):

1. VALGE LAEV / Eesti Maalikunstnike Liidu liikmetele / ühisnäitus

Eesti Maja Stockholm

2.02 - 2_7._02.2023

Näituse töörühm: EML juhatus

Näituse pealkiri annab vihje ja suuna, millisel teemal näitust komplekteeritakse. Valget laeva võib pidada nii mütoloogiliseks sümboliks kui puht esteetiliseks kujundiks; nii ajalooliselt küllastunud märgiks kui reaalseks objektiks. Kindlasti on aga kunstnikel vabad käed interpreteerimaks teemat vastavalt isiklikule autorimõttele.

Valge laev oli 1860. aasta paiku Tallinna lähistel prohvet Maltsveti uskumustes laev, mis pidi tulema ja viima usklikud paremale maale. Riho Saardi järgi mainivad varasemad allikad maltsvetlaste uskumist ime läbi Jeruusalemma jõudmisest või pilve ootamisest, mis neid ära viiks. Maltsvetlastest saati on valge laev muutunud eesti kultuuris tugevaks kujundiks, tähistades oodatavat ja loodetavat pääsemist, mis võib ka tulemata jääda. Ajaloolisi paralleele on nähtud nii Teise

maailmasõja aegse massilise põgenemisega üle Läänemere (peamiselt Rootsi) kui ka Nõukogude aja alguses katkenud sidemete taastamise järel Eesti ja Soome vahel kurseerinud Vanemuine (1965-66), Tallinn (1966-1980) ja Georg Ots (1980-2000). Parvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi. Hukkus vähemalt 852 inimest.

OSALEMISEKS:

Teoste esitamiseks näitusele palume saata maalide fotod koos teoste tehniliste andmete ja pealkirjadega EML aadressile maalikunstnikeliit@gmail.com

Maalide infot saab saata kuni 15.jaanuarini 2023

(esitage vabalt valitud arv teoseid, näituse valiku tulemused teeb zürii osalejatele teatavaks hiljemalt 23.jaanuaril.)

NB! Ootame Eesti Maja näitusele maale, mille pikim küljemõõt ei ületa 50 cm !

----

2. VALGE LAEV jätkub Tallinnas Kadrioru Galeriis 9.03.-29.04.2023

* Stockholmist saabuv näitus jätkub Tallinnas, Kadrioru Galeriis. Näituse töörühm: EML juhatus

* Kadrioru Galeriisse ootame EML liikmetelt ka suuremõõtmelisi maale!

* Palume saata suuremõõtmeliste teoste andmed ja foto meiliaadressile Tiiu.rebane@eaa.ee (tähtaeg 1.03.2023)

----

3. TEGELIKKUS JA KUJUTLUS / REALITY AND IMAGINATION

Eesti Maalikunstnike liidu aastanäitus Pärnu UKM-s.

8.04.-28.05.2023

Virtuaalreaalsuse loojatena on maalikunstnikud pioneerid, vähe sellest - sajanditel enne foto- ja filmikujutise leiutamist, oli maalitud reaalsus üks vähestest salvestusvõimalustest nähtava maailma dokumenteerimiseks.

20.saj. elas tormiliselt uuenev ja muutuv maalikunst läbi renessanssi ja/või piiride avardumise etapi - realismi/realiteedi kaanoneist ennast vabaks võidelnud maalikunst asus kujustama nii liikumist (futurism), inimese psüühikas toimuvat (abstraktne kunst), kuni kõikvõimalike visuaalsete hübriidide ja tulevikunägemuste loomiseni (surrealism jmt.) Anno 2022, kui neid ridu kirjutan, on hästi meeles äsjakülastatud Veneetsia kunstibiennaali peanäituste fookused: kui seda ühte lausesse võtta - midagi ega kedagi pole unustatud, kogu senine kunstiajalugu on taas omnipresentselt aktuaalne, eriti 20.sajandi modernistlik kogemus.

Eesti maalikunstnike aastanäitusel esinevad lisaks eesti maalijatele ka kümme kutsutud kunstnikku Helsinki Kunstnike liidust.

Näituse kuraator: Jaan Elken

koostöökuraatorid: Satu Kalliokuusi ja Tiiu Rebane

Näituse osalemisinfo edastama liikmetele alates jaanuarist!

---

4. FINEST projekti koostöönäitus HAA Galeriis Suomenlinnas /Helsingi

Eesti Maalikunstnike Liidu liikmetele

Näitus toimub Juunis 2023

Näituse sisu ja osalusinfo edastame liikmetele veebruari teises pooles!

----

5. SAADJÄRV EI OLE BRACCIANO JÄRV, NO EI OLE!

Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatornäitus

​

Koht: Galerii No1

Kuraator: Rait Rosin

Näituse aeg: 15.juuli-1.september 2023

Nii nagu nagu kõnekäänd ütleb, viivad kõik teed Rooma. Võib ka osutada, et siinkandis viivad kõik teed Saadjärve äärde ja mitte Bracciano järve äärde. See on oluline tõik, mida meeles hoida kui neid kaht, muidu isegi sarnastena tajutavat järve omavahel mõttes kõrvutada. Muidu on ehk enam teada tuntud antiikaja roomlaste kohta tõdemus, et neile meeldis saunu ehk terme külastada. Vähem on teada, et neile meeldis suviti puhata järvede ja mitte mere ääres. Tuntumateks meelispaikadeks oli itaalias teiste hulgas näiteks Como, Carda ja Bracciano järved. Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel kahe ajastu ja paiga mõtteliseks sidumiseks on sobivaimaks võrdluseks Bracciano järv, mille äärde ka tänapäeval paljud Rooma linna elanikud suviti massiliselt puhkama sõidavad. Eestis võiks kultuuri ajamustrit silmas pidades mõelda sobivaima, mererandadele sekundeeriva kohana Saadjärve, mida tartlased peavad pigem enda meelis suvituskohaks.

Antiikset Roomat on kogu Euroopa ajaloo vältel ja tänapäeval ka laias maailmas peetud üheks näiteks absoluutsest, isegi imperiaalsest keskusest. Jälgides kõige viimasemaid maailma arenguid tuleb tõdeda, et totaliseerivad üldistused kipuvad meid inimkonnana ikka ja jälle alt vedama. Vana-Rooma impeeriumi mudelile rajanevad tänapäevasedki konfliktid ja barbaarsused, mis puudutavad läbi aja otseselt nii Eesti kui eestlaste käekäiku. Esmatähtsana tundub aktiivselt katkestada selliste mõttelõngade totaliseerivaid tagajärgi. Nurgatagused kohad nagu näiteks Eestis asuv Tartu on ehk headeks näideteks, mis suunavad mõtlema tingimuste üle, mis tingivad inimestele igiomaseid vajadusi üles kergitada oma kultuuris midagi domineerivat ja esile kerkinud nähtuse kultuslikku imetlemist. Võib olla pigem juhinduda muidu igati kunstlikult haibitud iidolite vastasusest mõtteviisisit, hoides alal hoopis selles peituvat radikaalsust. Seda illustreerib ehk Saadjärvega haakuv mõte, et hoolimata kohalikest konfliktidest on inimestele igipõliselt tarvis ikka ja jälle kuskil lahedalt päevitada ja rutiinist tingitud väsimust välja puhata! Esitades seejuures küsimusi just kohalikust kontekstist juhindudes, nagu näiteks, mis sunnib meid Eesti kultuuri ruumi piires Pallase traditsioonile rajatud kunsti või ka Eesti kunsti ajaloo kaudu mõistma Saadjärve esmalt just Tartu kui linna lähedase loodusliku nähtusena? Näiteks valisid Tartu linn ja selle juhid oma linlikuses ilmselt sarnase mõtteviisi järgi just kultuse ihaluses Tartut esindava logo, mille kujundusse on peidetud alfa-märk. Dominandi ihalus kui kultuurilist ja poliitilist elu iseloomustav sümptom on midagi, mis vajaks tervdatud tähelepanu. Sellele isegi akuutsena tajutavale küsimusele osutavad Galeriis No1 enda maalides Eesti maalikunstnike liidu kunstnikud. Võib olla see on pigem idealistliku ja maailmaparandusliku pingutusena, kuid meie nägemuses oleks see võimalik, et parimaks suunaks, mida hoogsalt keerustuvas maalimas esile tuua. Loodame, et kultuuris ning kunstis levivad impulsid vähem tsentraalseid ja ikka enam nurgataguseid liine pidi.

----

6. KEHA

Eesti Maalikunstnike Liidu liikmete ühisnäitus Kadrioru Galeriis

November-detsember 2023

Osalusinfo ja selgitused edastame liikmetele veebruari teises pooles!

----

7. RUHNU NÄGU

Maalilaager Eesti Maalikunstnike Liidu liikmetele

----