Eesti Maalikunstnike Liidu 2024 aastanäitus Pärnu UKMs
6.04.-26.05.2024
"Someplace where there isn't any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It's not a place you can get to by a boat, or a train. It's far, far away. Behind the moon, beyond the rain" küsis Dorothy/Judy Garland oma koeralt Toto, 1939 a filmis "Võlur Oz".
Krestomaatiline film ja selle nimilugu "Somewhere, over the rainbow ..." on järgneva poolsajandiga kujunenud kõigi rõhutute ja põlatute, ka seksuaalvähemuste vapihümniks. Muinasjuttudel on ärevatel aegadel nõudlust, sest üldjuhul hoiavad nad üleval lootust õnnelikule lõpule.
1939 aastal oli suur sõda oli Euroopas juba alanud, poliitiline turbulentsis üpris sarnane hetkeolukorrale, kui välja arvata tõsiasi, et inimtegevuse tulemusel küpsenud ülemaailmne ökoloogiline kriis on muutnud taustsüsteemi veel haavatavamaks. Geopoliitiline imperialism ja (suur)riikide etteotsa trüginud/trügivad diktaatorlike ambitsioonidega juhid olid nii 1939, ja on ka nüüd.
Kunstnikke igavesti kannustav ambitsioon muuta maailma, või vähemasti panustada arengusse, saab ärevatel aegadel "reality check"i kogemuse võrra rikkamaks - muuta saab heal juhul iseennast, kui sedagi. Või toimuvad need muutused rohujuure tasandil, ilma trummipõrinata, esteetiliste kategooriate abil?
Rahvusvahelisel maaliskeenel on tervete seni kaasamata piirkondade või koguni maailmajagude maalikunst saanud vitamiiniks ja/või suunanäitajaks, metropolide nö värsked ideed viimastel aastakümnetel põhinevad suuresti maailma erinevate regioonide kultuuriliste eripärade kaasamisel. Nii nagu varasematelgi aastasadadel ja -tuhandetel on just kunstnikud need pioneerid, kes assimileerivad ja kodustavad eksootilisi ja/või esteetilisi laene võõrastest kultuuridest - teatud reservatsiooniga võib kunstnikke pidada rahvusvahelise globalismi agentideks.
Maalikunsti hinnatud eripäraks oli ja jääb elava inimese uudishimulik pilk ümbritsevale, empaatia kõige elusa suhtes, seega ikkagi poolte valimine.
Näitusel osalevad: Rain Ader, Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Līva Blumfelde, Cristelll, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Pille Ernesaks, Ineta Freidenfelde, Evi Gailit, Jenny Grönholm, Lemme Haldre, Mirjam Hinn, Hele, Sergei Inkatov, Ilona Januliene, Liisa Jugapuu, Eva Jänes, QBA Martin Kaares, Kaie Kal, Kalli Kalde, Erki Kannus, Anniki Kari, Anna-Liisa Kilk, Veiko Klemmer, Liis Koger, Katrina Kolk, Ilmar Kruusamäe, Eve Kruuse, Liisa Kruusmägi, Piret Kullerkupp, August
Künnapu, Vilen Künnapu, Kõuhkna, Andro Kööp, Mati Kütt, Anna Kõuhkna, Tarrvi Laamann, Leekpea, Ida Lepparu, Silvi Lepparu, Liivia Leškin, Philiph Arvo Luik, Ivika Luisk, Helle Lõhmus, Liia Lüdig-Algvere, Vitali Makar / Macari /, Andrei Maksimjuk, Lilian Mosolainen, Liisa Mudist, Marju Must, Peeter Must, Anu Muiste, Marko Mäetamm,
Karl-Kristjan Nagel, Mall Nukke, Tiina Ojaste, Kairit Orgussaar, Ulvi Oro, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Riin Pallon, Per William Petersen, Sirje Petersen, Sirje Piir, Miina Barrera Pinochet, Vassa Ponomarjova, Tiiu Rebane, Piret Rohusaar, Maija Purgaile, Riina Rillo, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaia Rähn , Maris Siimer, Kaja Sikk, Sandra Sirp, Ksenia
Sulaeva, Urve Sunny-Dzidzaria, Maret Suurmets Kuura, Anatolijs Zelčs, Santa Zukker, Karl-Erik Talvet, Merike Tamm, Evi Tihemets, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Lea Tomson, Minna Toots,Külli Trummal, Mart Trummal, Heli Tuksam, Maris Tuuling, Maria-Kristiina Ulas, Manfred Vainokivi, Eve Valper, Einar Vene.
----
"Someplace where there isn't any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It's not a place you can get to by a boat, or a train. It's far, far away. Behind the moon , beyond the rain" asked Dorothy/Judy Garland to her dog Toto, in the 1939 film "The Wizard of Oz".
"Somewhere, over the rainbow..."—an anthem that has resonated across the past half-century, particularly among oppressed and marginalized communities, including sexual minorities. In times of turmoil, there is an increased demand for fairy tales, as they symbolize a beacon of hope amidst adversity.
In 1939, against the backdrop of the burgeoning Great War and political upheaval in Europe, the world faced circumstances reminiscent of our present day. However, today's challenges are compounded by a global ecological crisis, a consequence of human activities that has further strained the underlying systems. The echoes of geopolitical imperialism and authoritarian leadership that were prevalent in 1939 persist in our current reality.
Artists, driven by an enduring ambition to catalyze change or contribute to societal evolution, find themselves undergoing a profound "reality check" during anxious periods. In the best-case scenario, such times may prompt personal transformation. Alternatively, change may manifest organically at the grassroots level, silently permeating through aesthetic realms.
On the international painting scene, the art of previously untouched regions or even entire continents, has become a source of vitality and/or guidance. The fresh ideas emanating from metropolises in recent decades largely rely on the incorporation of cultural characteristics from various regions of the world. Artists, as pioneers, assimilate and domesticate elements from foreign cultures—potentially positioning them as agents of international globalism.
The revered tradition of painting endures as a medium for capturing the inquisitive gaze of living beings upon their surroundings and fostering empathy for all life forms. Simulacrums, crafted through a blend of traditional quoting and disruptive techniques, are invited to grace our exhibition.
To all painters, the power lies within you to construct either an ethereal castle in the air or a bridge beyond the rainbow—interpreting this metaphor as you will.
