top of page

ÜKS MAAL, ÜKS LEHEKÜLG



Kirjutamiskonkurss kõigile kuni 19 aastastele koolinoortele: kirjuta maalikunstist!

Eesti Maalikunstnike Liit pöördub noorte poole üleskutsega uurida Eesti maalikunsti ja teosest kirjutama!

Tekste ootame kui: kuni 1. 05.2023

Kuhu saata: Eesti Maalikunstnike Liidu e-mailile maalikunstnikeliit@gmail.com või sisetage siit: https://www.maal.ee/kirjuta

KUIDAS OSALEDA?

Otsi üles lähim kunstigalerii või -muuseum, või tuttav kunstnik, kes maalib ning leia näituse väljapanekus või kunstniku ateljees või ka veebis üks maal, mis sulle millegipärast kõige rohkem silma jääb.

Vali selline pilt, mis paneb sul mõtted liikuma või mis üllatab või ka näiteks ärritab ja millest oleks just sinul midagi paberile kirja panna.

Nagu ürituse pealkiri ütleb siis ühe maali kohta võiks kirjutada ühe lehekülje kuid võib ka kaks). Ja võib kirjutada mitmest maalist, sest võib-olla on neid huvitavaid ja samas erinevaid maale rohkem kui üks.

Kindlasti kirjuta teksti juurde maali andmed ja oma nimi + vanus, hea oleks maali ka pildistada. Ja siis saada oma tekst Eesti Maalikunstnike Liidu e-mailile maalikunstnikeliit@gmail.com Samuti saab teksti ja foto sisestada otse siit: https://www.maal.ee/kirjuta

Ettevõtmise kuraatorid Ene Jakobi ja Tiiu Rebane ootavad teie tekste vähemalt 1. maini 2023 kuid võite neid meile saata kasvõi kohe.

Tekste avaldame siin FB-s https://www.facebook.com/events/505945067651219/?active_tab=discussion ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehel : www.maal.ee

2024. aastal teeme tekstidest ja maalidest näituse Kadrioru Galeriis ja kirjastame tekstide põhjal koostatud kunstikataloogi.

SISULINE PÕHJENDUS:

Vanemate inimestena teame me kõik, et teismelisena võib identiteedikriis kiiresti kätte tulla. Hirm elu ees, hirm mitte midagi saavutada, hirm valmistada pettumust on alati teismeliste noorte südamesse tee leidnud. Hull oli see kindlasti koroonakriisi ajal no ja nüüd siis ka sõda.

Lennart Meri tiigrihüpe oli tehtud heade kavatsustega. See ei ole Meri süü, et 15-aastased noored leiavad end nüüd sotsmeedia lõa otsast, kus laigid on olulisemad kui ühe tõelise sõbra tunnustus. Ka see ei ole noorte süü, kui neile räägitakse, et ülim saavutus on ”leiutada ükssarvik” ja olla materiaalselt edukas. Kes palju raha ei teeni, see on loll. Eks me ise, suured inimesed, olemegi seda juttu neile rääkinud.

Aga nüüd seisame me silmitsi suure hulga noortega, kelle eluisu kaob hirmu ees. Hirmu ees ükssarvikut mitte kunagi leiutada. Hirmu ees olla ühiskonnale kasutu, tunnutsamatu. Häbi on olla 15 ja ikka veel mitte miljonär.

Kunstnikud

Laulva revolutsiooni ajal olid kunstnikud ühed äärmiselt olulised inimesed. Mõtlesid teisiti, olid vabaduse poolt. Üks teisitimõtlejast kunstnik on öelnud 2000 alguses intervjuus Ekspressile, et vabadus ei sobi kunstile...

Täna on paljudel väga aktiivse näitusetegevusega kunstnikel elu raske. Nende positsioon ühiskonnas on peale laulvat revolutsiooni mürinal langenud . Kui kümme aastat tagasi võrreldi kunstniku positsiooni Eesti ühiskonnas eksvangi omaga, siis nüüd on see veelgi kehvem. Neil ei ole haigekassat ja nende staazh ei jookse. "Mine tööle!" öledakse neile. "Tee firma!" öledakse neile.

Ometigi... Just nende töö jääb kestma. Nagu kirjandus. Kes meist räägib täna 1920ndate kuulsast kaubam