top of page

Eesti

ARS

Eesti Maalikunstnike Liit (EML) on tänaseks koos Helsingi Kunstnike Liiduga läbi käinud pika tee alates 2021 aastast, mil Soome kolleegide initsiatiivil ja EML tollase kuraatornäituse „7 kunstnikku“ foonil Suomenlinnas sai kokku lepitud edasistes ühistes tööplaanides. Tänaseni oleme kindlaks jäänud koostöö algsetele alustele ning selle sisulistele eesmärkidele milleks on kahe riigi kunstnike loomingu tutvustamine ja meie kui Läänemere äärsete riikide kunstiloomingu sidumine meile omale olemuslikult olulise teemaga nagu selleks looduse kaitse on.

FinEst koostööprojektiga 2023 aastal liitunud Leedu KL ja galerii ARKA on andnud projectile nimeks FinBalt, lisanud avarama geograafilise ning kultuurilis-distsiplinaarse aluspinna säilitades algsed eesmärgid: kunstnikevahelise koostöö arenduse ja loodushoiu printsiibid.

Eesti- Soome- Leedu keskendumine ökosemiootilistele väljunditele ei ole ainuüksi kaasaja trendidega kaasaskäimise küsimus. Kaugeltki mitte. Soome-ugri rahvaste enesetunnetus on sajandeid ennetanud tänaseid mõttelugusid ning koostöögrupi eestvedajate omaloomingus on ökoloogia kesksel kohal olnud aprioorselt. Koostööprojekti töötulemused on juhtivale kohale võimendamas seni maailma mõistes lokaalset soome-ugri kogemust.

Ökoloogiat, kui keskkonna ja organismide vahelist sümbioosi, saab vaadelda kõikehaarava suhtlussüsteemina, totaalse kommunikatiivse infoväljana, milles inimene kui üks mõjutaja on võrdne mistahes teise nähtusega, olles keskkonna kogutervikust lahutamatu. Analoogselt on ökokriitikat nimetatud üheks vähestest aprioorselt eetikakesksetest teadusharudest, mille mõtteloolised juured Lääne-Euroopas näivad ulatuvat 19.sajandi romantismiperioodi ning vastavalt Eestis, seoses geopoliitiliste ja kultuuriliste erinevustega, ulatuvad aga katkematult aegade hämarusse, kuhu identiteediotsingutel kunstnikud oma pilgu enamikul juhtudel ka pööravad.

Käesolev Eesti kunstnike ekspositsioon on komponeeritud EML liikmete teostest, kes samuti aprioorselt looduskeskse maailmatunnetusega tegelevad ja teemaga süvitsi töötavad. Käesolev näitus võimaldab nö piltlikult üles rivistada ökoloogia teemal kaasamõtlevad autorid ning vaadelda, milline on see mõttelugu, mis tänases kultuuriruumis, siin ja praegu sünnib.

Näituse korraldamine on üldiselt lihtne, see pole kerge kuid see on lihtne: kuraatori ülesanne on pöörata tähelepanu olulisele ning organiseerida protsesse. See on vajalik „zest“, et kaasaeg ei unustaks oma loojaid; oma kaasaegseid, kes mõtestavad ja kujustavad tulevikku.

Eesti ekspositsioonile annavad ilmet kaks kardinaalset aspekti milleks on intuitiivne ja ratsionaalne maailmakäsitlus, maailma kirjeldamise viis. Mõlemad on lahutamatud tervikust ja üleüldisest loomedünaamikast. Intuitiivsele tähelepanu pöörates on kuraator soovinud rõhutada väidet inimese reaalsest mõtte-ja toimemaailmast. Omadused nagu tunnetus, ettekujutlus, nägemuslikkus, usk, uskumus, taju leiavad oma kuju just maaliloomingus. Kuraatori väide on, et intuitsioon juhib inimese kõiki tegelikke protsesse ning kõik inimesed liiguvad läbi elu tuginemata niivõrd vankumatutele tõestustele kuivõrd just etteulatuvatele ja tõestamatutele nägemustele (või kõrvaliselt tekitatud nägemustele). Näituse teine aspekt- ratsionaalne mõttelugu ilmneb minevikust rääkimises, kriitilis-analüütilises hoiakus olnu või oleva suhtes ning taotluses edasi anda –kinnistada uut oskust.

Ekspositsioon julgustab vaatajat kaasa elama, olgu siis oma enese unenäolist taju tähele panema või siis kunstnike kaasabil looduse keelt õppima.

Kunagi teati ussisõnu, need on tänagi õpitavad.

​

​

Kunstnikud: Angela Soop, Jane Remm ja Marta Konovalov, Grisli Soppe-Kahar, Lilian Mosolainen, Johanna Mudist, Pille Ernesaks, Veiko Klemmer

Kuraator: Tiiu Rebane

Eesti Maalikunstnike Liit

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

--

The Estonian Painters' Association (EPA) has, to date, undertaken a significant journey alongside the Helsinki Artists' Association. This collaboration began in 2021, sparked by the initiative of Finnish colleagues and the context provided by EPA's curated exhibition "7 Artists" in Suomenlinna, where agreements were reached on future joint projects. From the start, we have adhered to the foundational principles and goals of this collaboration: to introduce the creative works of artists from both countries and to connect the art of Baltic Sea region nations with an inherently significant theme—environmental conservation.

In 2023, Lithuania's Artists' Association and the ARKA Gallery joined the FinEst collaboration project, expanding its scope under the new name FinBalt. This broader framework retains the original goals of fostering collaboration among artists and adhering to principles of environmental stewardship, while introducing a wider geographical and cultural-disciplinary base.

The Estonian-Finnish-Lithuanian focus on eco-semiotic expressions is not merely about following contemporary trends. Far from it. The self-awareness of Finno-Ugric peoples has long anticipated modern ecological discourses. In the works of the project's leading contributors, ecology has always been central—a precondition rather than a reaction. The results of this collaboration amplify what has traditionally been seen as a local Finno-Ugric experience, positioning it as a leading narrative in a global context.

Ecology, understood as the symbiosis between environment and organisms, can be seen as an all-encompassing communication system, a total field of communicative information in which humans are just one of many equal participants. Humans are inseparable from the holistic entirety of their environment. Similarly, eco-criticism has been described as one of the few inherently ethics-cantered fields of study. Its intellectual roots in Western Europe can be traced back to the 19th-century Romantic period, while in Estonia, due to geopolitical and cultural differences, this ethical awareness reaches uninterrupted into the depths of history—a perspective that artists often explore in their quest for identity.

This exhibition of Estonian artists is composed of works by EML members who inherently engage with nature-centric worldviews and deeply explore this theme. The exhibition metaphorically lines up authors who contemplate ecological themes, offering a glimpse into the intellectual narratives emerging in today’s cultural space, here and now.

Organizing an exhibition is generally straightforward—it is not easy, but it is simple. The curator's task is to focus on what matters and to organize processes. This "gesture" is necessary to ensure that the present does not forget its creators—its contemporaries who interpret and shape the future.

The Estonian exhibition highlights two cardinal aspects: intuitive and rational approaches to understanding and describing the world. Both are integral to the whole and the broader dynamics of creativity. By emphasizing intuition, the curator seeks to underscore the argument about the real nature of human thought and action. Qualities such as perception, imagination, vision, faith, belief, and sensory awareness find their form in painting. The curator's assertion is that intuition drives all genuine processes in human life. People navigate life not so much based on unwavering evidence but on forward-looking, unprovable visions (or visions influenced externally).

The second aspect—the rational narrative—manifests in reflecting on the past, adopting a critical-analytical stance toward what has been or what is, and striving to transmit and solidify new skills.

The exhibition encourages the viewer to engage, whether by learning to pay attention to their own dreamlike perception or, with the artists’ help, to learn the language of nature.

Once, people knew the language of snakes. That language can still be learned today.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana loodusest ja vahendab seda kogemust õpikohtumistel teistelegi.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.

Grisli Soppe-Kahar (1990) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna maali erialal BA (2014) ja MA (2016). Tema esimene isikunäitus toimus aastal 2015 Draakoni galeriis ("Kõik mis on olemas"). Ta on kahel korral osalenud Young Painter Prize´i finaalnäitusel (2015 ja 2017) Leedus. Tema viimane isikunäitus toimus aastal 2024 Hobusepea galeriis ("Emailm"), samal aastal astus ta ka Eesti Maalikunstnike Liidu liikmeks.

Grisli Soppe-Kahari looming on tõukuv tema isiklikust elust ning seisunditest. Kesksel kohal on tundeelu kujutamine ning erinevate elusündmuste lahti mõtestamine, enamasti läbi ekspressiivsemas võtmes maalitud stseenide.

Angela Soop (1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali erialal 1999. aastal ja 2018. aastal magistrikraadiga kunstihariduses. Näitustel esineb alates 1997. aastast. Ta õpetab Kose Kunstikoolis maali, joonistamist ja kompositsiooni ning on Kohila Mõisakooli kunstiõpetaja. Lisaks õpetamisele tegutseb ta mitmetes valdkondades: joonistus, maal, foto, kohaspetsiifiline installatsioon ning näituste ja telestuudiote kujundus. Eesti Rahvusringhäälingus on ta loonud kujundusi saadetele „Aktuaalne Kaamera“, „Välisilm“, „Terevisioon“, „Plekktrumm“ jne. Teda on kahel korral tunnustatud ERR-i parima kunstniku preemiaga. 2015. aastal leidis äramärkimist tema töö Tallinna 5. rahvusvahelisel Joonistustrienaalil „Must ja Valge“. Loomingus peamiselt maalikunsti- ja joonistusvahendeid kasutav kunstnik on aastaid taaskasutanud ja mõtestanud erinevaid materjale nagu roostetanud metallplaadid, vanutatud puit ja vineertahvlid, kangad ja kodutektiil.

Pille Ernesaks (1966) elab ja töötab vabakutselise kunstnikuna Tallinnas. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise eriala (1985), Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini eriala (1998), töötanud peale lõpetamist ca 15 aastat põhitööna telekunstnikuna ja loonud selle aja jooksul hulgaliselt stuudiokujundusi (ca 50). Pärast seda perioodi keskendus Ernesaks aktiivselt maalimisele. 2023. aasta sügisel asus ta õppima Tallinna Ehituskooli mööblirestaureerimise erialale (õppeaeg kaks aastat). Sellel erialal omandatavad erinevad käelised ning tehnilised oskused on väga inspireerivad ja kunstnik näeb perspektiivikaid võimalusi nende rakendamiseks eelkõige tulevases loometöös.

Pille Ernesaks on Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta osaleb aktiivselt liitude ühisnäitustel ja korraldab isikunäitusi. Tema töid on erinevates erakollektsioonides. Paaril viimasel aastal on ta osalenud avaliku kunstiteose konkurssidel ja võitnud auhindu esikolmiku igal astmel kokku kuuel korral.

Lilian Mosolainen (1961) tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega Rühm T algtuumikus, tuues eesti kunsti tagasi jõulise animismi ja androgüünse erootika, mille varasemad manifestatsioonid olid olulisel kohal Noor-Eesti liikumise aegadel. Mirjam Peil: Kui tema kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Lilian Mosolaineni on panustamine intensiivsele väljenduslikkusele ning emotsionaalsusele jäänud saatma läbi kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteist täiendavale ning avavale, näiliselt sõltumatutele joonise ja värvi dialoogidele on tähelepanu juhtinud paljud kunstiloolased. Lilian Mosolainen tegeleb oma maaliloomingus jõuliselt laetud eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana.

Johanna Mudist (1991) käsitleb oma maalides inimeste omavahelisi suhteid, suhestusi, kuuluvustunnet ja isolatsiooni. Maalide kolmandaks osapooleks on sageli loodus oma elementidega, luues maalidesse mitmeti tõlgendatavust. Tihti kaovad inimese ja looduse vahelised selged piirid kas vormiliselt või oma mitmetähenduslike pealkirjade näol. Kunstnik omandas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2014) rakendusliku kõrghariduse, pärast mida suundus õppima Eesti Kunstiakadeemia maali magistrantuuri (2017). Johanna on end täiendanud Erasmus programmi raames Soomes Imatras (2013) ja Poolas Krakovis (2016). Kunstniku viimased olulised isikunäitused olid Pärnu Linnagalerii Kunstnike majas (2022) ja ARS Projektiruumis näitusega “Õdedel on õelus” (2024). Järgmine isikunäitus on Kuressaare Linnagaleriis augustis 2025. Kunstnik kuulub Eesti Kunstnike Liitu (2019) ja Eesti Maalikunstnike Liitu (2018).

Veiko Klemmer (1985) lõpetas 2007. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti eriala ja kaitses samas magistrikraadi 2009. aastal. Lisaks mitmetele isikunäitustele on ta osalenud ühisnäitustel nii Eestis kui ka mujal maailmas. 2007. aastal pälvis ta Kalmuse nimelise noore kunstniku stipendiumi, 2008. aastal Eesti Kultuuriministeeriumi välja antava Eduard Wiiralti nimelise noore kunstniku stipendiumi ja 2009. aastal DoRa stipendiumi.

Klemmer on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskuse õppejõud. Kunstnik, disainer ja õppejõud. Omandanud maalikunsti magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Teeb vaheldumisi näitusi ja süsteemikriitikat.

Veiko Klemmer on maalikunstnik, kelle looming jaguneb kahe suure kategooria vahel. Ühelt poolt huvitab teda sotsiaalsete konstruktsioonide absurdsuse realistlikus võtmes ilmutamine. Teiselt poolt pakub talle põnevust abstraktsetes töödes kompositsiooni ja taju võimalustega mängimine.

Kuraator Tiiu Rebane spetsialiseerub inimkeskse ruumi- ja dokumentalistika teemadele.

Kuraatoritöö: Alates 2013. Kureerinud suuremaid kunstiprojekte, näitusi ja festivale, sh asutanud kunstifestivali Futu Muhu alates 2015. aastast.

Projektijuht, Muhu Kunstitalu (Eesti Kunstnike Liit) aastast 2014. 

Esimees, Eesti Maalikunstnike Liit, alates 2018. 

Asutajaliige ja juhatuse esimees, Kadrioru galerii, Tallinn. 

Haridus:

1992-93 Tallinna Sidekool, fotograafia

1993-94 Pärnu Sütevaka Kunstiosakond, maal

1995-99 Eesti Kunstiakadeemia (EKA), maalikunst, MA

2013-2015 Tallinna Ehituskool, Restaureerimine

2016-2018 Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunstiajalugu ja visuaalkultuur, MA (lõpetamata)

2022-2024 Kuressaare Ametikool, IT ja ettevõtlus, väikeettevõtlus

Eesti Kunstnike Liidu liige

Eesti Maalikunstnike Liidu liige

bottom of page