ARTISTS MANUSCRIPTS / KUNSTNIKE KÄSIKIRJAD
NÄITUSE AVAMINE / EXHIBITION OPENING
4. november, kell 17.00–19.00 / November 4, 5:00–7:00 PM
Kadrioru galeriis
FOTOD
Kunstnikutuur — plenäär: miks, kuidas ja kellele?
An artist tour— the plein air experience: why, how, and for whom?
Muusikaline kujundus / Musical performance: Indrek Mikk
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ARTISTS MANUSCRIPTS / KUNSTNIKE KÄSIKIRJAD tutvustab novembrist kuni jaanuari keskpaigani Eesti ja Läti vabaõhumaalijate loomingut, avades samas erinevaid plenääride korraldamise traditsioone ning nende rolli ja mõju professionaalsete kunstnike loomepraktikale.
Alates modernismi ajast on Läänemere-äärsete maade kunstiloos oluline osa olnud rannikualade nn suvistel kunstikolooniatel – nähtusel, mis levis Kesk-Euroopas - Saksamaalt läbi Leedu ja Läti kuni Soomeni. Neist paikadest on tänaseks kujunenud paikkondliku uhkuse ja kultuuri järjepidevuse kandjad, kus endiste ja tänaste külaliskunstnike looming on leidnud koha nii kohalikes muuseumides galeriides kui ka turismikaartidel.
Eesti Maalikunstnike Liit soovib elustada maakondlike loodusekesksete maalilaagrite ehk plenääride traditsiooni ning siduda selle tänase Eesti kultuuriväljaga. Professionaalsete, sealhulgas rahvusvaheliste kunstnike loomekülastused maakondadesse aitavad elavdada kultuuriturismi ja tõsta kohalike paikade nähtavust laiemal kultuurikaardil. Selliste ettevõtmiste toetamiseks on tänapäeval olemas nii sisuline vajadus kui ka ühiskondlik tellimus – kunstilise arengu, kohaliku kultuuri kui ka regionaalse majanduse seisukohalt.
Inspiratsiooni pakuvad naaberriigid, kus plenäärikultuur on tugevasti juurdunud. Näiteks Gotlandi saar on kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kunstikeskuseks tänu oma arvukatele residentuuridele ja kunstilaagritele. Läti ja Leedu paiknevad juba kindlalt Põhja- ja Baltimaade plenäärikaardil, samal ajal kui Eesti ei kuulu sellele veel – ehkki siin leidub rohkesti potentsiaali ja pühendunud autoreid.
Vabaõhumaal on professionaalsete kunstnike tegevuses enamasti vaid üks osa – ent plenäärid kui looduslikud avastusretked toimivad omamoodi loomeresidentuuridena, pakkudes kunstnikule töist, samas katsetuslikku keskkonnavahetust. Selline kogemus võib viia ootamatute tulemusteni nii kunstniku kui ka vaataja jaoks, olles loomeprotsessi sügavalt rikastav osa.
Näitus ARTISTS MANUSCRIPTS / KUNSTNIKE KÄSIKIRJAD toob kokku kahe naabermaa vabaõhumaali praktikud, pakkudes publikule võimaluse võrdluseks ning professionaalidele platvormi tulevaste koostööde kavandamiseks. Eesti kunstikorraldajatele ja kunstihuvilistele võib see näitus anda tõuke arendada sarnaseid ettevõtmisi ka siinpool piiri – et ka Eesti võiks tulevikus kuuluda Läänemere-äärsete plenääripaikade kaardile, kus seni erinevalt Lätist, Leedust, Poolast ja Saksamaast jt korraldavad kunstnikud loomelaagreid ise ning metseenide abita, omal käel ning sageli matka vormis ja raskendatud olmetingimustes. / Tiiu Rebane (kuraator)
Osalejad: Agra Ritiņa, Ieva Liepiņa, Anita Meldere, Nugzars Paksadze, Ērika Kumerova, Elmars Orniņš, Daiga Freimane, Signe Vanadzina, Agnija Ģērmane, Sarmīte Caune, Aleksejs Naumovs, Andrus Rõuk, Karin Strohm, Vilen Künnapu, Maria-Kristiina Ulas, Mall Nukke, Karl-Kristjan Nagel, Tarrvi & Stacy Laamann
Kuraatorid: Tiiu Rebane (korraldanud plenääre Muhus 2015-2024 ja Samosel (Kreeka) 2023) Laila Lazdina (korraldanud plenääre Ragaciemsis, Lätis 2023 – 2025 ) Mall Nukke (korraldanud plenääre Ruhnu saarel, 2019 – 2025 ) Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital - Ideto - Baltic Art Community - Ragaciema Skadini
ARTISTS MANUSCRIPTS
Exhibition by the Estonian Painters’ Association
The exhibition ARTISTS MANUSCRIPTS / KUNSTNIKE KÄSIKIRJAD, organized by the Estonian Painters’ Association, presents from November to mid-January the work of Estonian and Latvian plein air painters, while also exploring the diverse traditions of organizing plein air sessions and their role and influence in the creative practices of professional artists.
Since the advent of modernism, summer artist colonies along the Baltic Sea coast have played a significant role in the art history of Northern Europe — a phenomenon that spread across Central Europe, from Germany through Lithuania and Latvia to Finland. Many of these locations have become lasting symbols of national pride and cultural continuity, where the works of former and contemporary visiting artists continue to enrich local museums, galleries, and even the cultural tourism landscape.
The Estonian Painters’ Association aims to revive the tradition of regional, nature-based painting camps or plein airs, and to integrate them into the contemporary Estonian cultural field. Professional and international artists’ creative residencies in rural areas can invigorate cultural tourism and raise the visibility of local regions on the broader cultural map. Today, there exists both a genuine need and societal demand for such initiatives — from the perspectives of artistic development, local culture, and regional economy alike.
Inspiration comes from neighboring countries where plein air culture is already well established. For instance, Gotland Island in Sweden has become an internationally recognized art center thanks to its numerous residencies and art camps. Latvia and Lithuania are already firmly positioned on the Nordic and Baltic plein air map, while Estonia has not yet found its place there — despite its great potential and the dedication of many local artists.
For professional artists, plein air painting often constitutes only one aspect of their practice — yet these excursions into nature function as artistic residencies in the open air, offering both a working environment and a transformative experience. Such encounters often lead to unexpected outcomes for both artist and viewer, serving as a deeply enriching part of the creative process.
The exhibition ARTIST MANUSCRIPT / KUNSTNIKU KÄSIKIRI brings together plein air practitioners from two neighboring countries, providing the public with an opportunity for comparison and offering professionals a platform for future collaborations. For Estonian art organizers and enthusiasts, this exhibition may serve as an impulse to develop similar initiatives locally — so that Estonia, too, may one day appear on the plein air map of the Baltic and Nordic region.
Unlike in Latvia, Lithuania, Poland, or Germany, artists in Estonia currently organize plein air sessions independently, without patrons or sponsors, often in expedition-like conditions and with limited resources — a testament to their persistence and creative commitment. / by Tiiu Rebane (curator)
Artists: Agra Ritiņa, Ieva Liepiņa, Anita Meldere, Nugzars Paksadze, Ērika Kumerova, Elmars Orniņš, Daiga Freimane, Signe Vanadzina, Agnija Ģērmane, Sarmīte Caune, Aleksejs Naumovs, Andrus Rõuk, Karin Strohm, Vilen Künnapu, Maria-Kristiina Ulas, Mall Nukke, Karl-Kristjan Nagel, Tarrvi & Stacy Laamann
Curators:
Tiiu Rebane – organized plein airs on Muhu Island (Estonia, 2015–2024) and on Samos (Greece, 2023)
Laila Lazdina – organized plein airs in Ragaciems (Latvia, 2023–2025)
Mall Nukke – organized plein airs on Ruhnu Island (Estonia, 2019–2025)
Supported by:
Estonian Cultural Endowment – Ideto - Baltic Art Community – Ragaciema Skadini
Kunstnikud / Artists:
1955
See võib olla ükskõik mis. Kogemata unustatud müts, meelega unustatud taskurätik, liiva või merre torgatud lipp. Maja särav värv. Kohamärk. Midagi, mille külge klammerdub süda või silm. Kunstniku toponüümid on kosmilise mastaabiga, nad ei saa sattuda tavalistesse kategooriatesse, sest selgub, et on ka hüdronüüme, urbanonüüme, oronüüme jne. Igaüks neist tähistab geograafilist kohta – veehoidlat, linna, mäge. Aleksejs Naumovs on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia monumentaalmaali osakonna professor Indulis Zarinsi juhendamisel ja loomingulise aspirantuuri professor Eduards Kalninsi töökojas. Ta on Pariisis maalikunsti õppides olnud Prantsuse valitsuse stipendiaat. Aastatel 2007–2017 oli Aleksejs Läti Kunstiakadeemia rektor, kus ta praegu töötab professorina. Peamiselt maalib ta maastikke nii Lätis kui välismaal. Teda nimetatakse sageli suurimaks kaasaegseks Läti pleenirmaalijaks Maalikunstnik Aleksejs Naumovi toponüümid on tema maastikud - nähtud Prantsusmaal, Itaalias, Ameerikas või Lätis, Pardaugavas. Aleksejs Naumovs is one of Latvia’s most prominent contemporary plein-air painters. In his work, landscapes become toponyms — personal landmarks that might be as simple as a forgotten hat on the sand or a brightly colored house. Each painting marks a place that has captured the artist’s heart and gaze — whether in France, Italy, America, or Latvia. Naumov’s paintings radiate joy and energy, with light and color creating harmony between nature and architecture. A graduate of the Latvian Academy of Art’s Department of Monumental Painting, he later served as the Academy’s rector and now works there as a professor. His art reflects a deep connection to space, color, and the joy of life. WEB
Agra Ritiņa 1975
Plenäär on nagu kunstiseminar, kus saab kohtuda imetoredate inimestega – kunstnikega – mõttekaaslastega. Ma annan end looduse hoolde kui õpetaja kätte. Hindan teiste kunstnike nägemust ja kogemust. Pleenäride kaudu olen reisinud läbi kogu Läti ning ka teiste riikide linnu. Igas pleenäris sünnib uusi sõprussidemeid. Tunnen pleenäre kui elu pidupäevi, kus töö on tihedalt seotud puhkusega. Pleenärid on aasta vahepeatuste tähised!
Plenääridel osalemise kohad: Läti: Rēzekne, Krāslava, Preiļi, Varakļāni, Riebiņi (Preiļi piirkond), Valmiera, Jūrkalne, Ventspils, Daugavpils, Viļaka. Teised riigid: Leedu (Giedra galerii), Soome (Fiskarsi linn), Türgi (Şarköy, Tekirdağ), Saksamaa (Bremen), Portugal.
Pleenäril osalesin esimest korda pärast 10. klassi lõpetamist, kui õppisin J. Soikānsi Ludza kunstikoolis (1992. aastal). See toimus Rēzekne piirkonnas, Nautrēni külas. See oli minu jaoks väga tähenduslik esimene õppe- ja kunstipleenär, sest just seal tekkis mul armastus looduse kujutamise vastu maalides ja joonistustes. Agra Ritiņa has participated in plein air sessions across Latvia, Lithuania, Finland, Turkey, Germany, and Portugal. For her, plein airs are both a professional practice and a personal celebration, combining work, rest, and inspiration in nature. Her first plein air experience took place in 1992 in Nautrēni village, Latvia, where they discovered a lifelong passion for depicting the natural world in painting and drawing. Over the years, these sessions have fostered creative growth, international connections, and lasting friendships with fellow artists. WEB
Plein air on imeline võimalus maalida looduses, tutvuda teiste kunstnike, nende loominguga ja maalitehnikatega, samuti kohalike elanike, nende kodude, õuede, traditsioonide ja igapäevaste harjumustega.
Töötades vabas õhus, oled sunnitud maalima kiiremini, kui oled harjunud ateljees, mis teeb töö impulsatiivsemaks ja vabamaks.
Plein air’il saan ma inspiratsiooni, loomingulist rikkust ja emotsionaalset laengut.
Olen osalenud plenäärides Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Samuti olen juba 14 aastat aidanud korraldada plenääri “Līvzeme” Mazirbes.
Osalen plenäärides igal aastal alates Jaņa Rozentālsi Kunstikeskkooli viiendast klassist, hiljem ka Kunstiakadeemias õppimise ajal.
Mõnda aega ma ei tundnud vajadust maalida looduses ega kollektiivselt, eelistades tööd ateljees.
Möödus mitu aastat, kuni taas tekkis soov avastada ümbritsevat maailma pintsel käes, lasta end kaasa haarata seiklustest, mis on plenääride lahutamatu osa, ja osaleda loomingulises suhtluses, mis sageli areneb välja pikaajaliseks sõpruseks.
Teema „Käsikiri“ pani mind mõtlema kunstiteose loomise protsessi mõjutavatele teguritele – keskkonnale, tehnilistele abivahenditele ja inspiratsiooniallikatele. Nii muutub maali poeetiliseks kujundiks proosaline argieseme – tool. Mõne jaoks võib see olla klaveritool, teise jaoks aga taburet, kuhu istuda ja järele mõelda. Sellest saab sümbol toetuspaigale, kus ideed ja muusa ootamine teostuvad kunstiteoses.
Plein air painting is a wonderful opportunity to paint in nature, to get to know other artists, their creative work and painting techniques, as well as the local residents, their homes, yards, traditions, and everyday habits.
When working outdoors, you are forced to paint faster than you would in the studio, which makes the process more spontaneous and free.
During plein air sessions, I find inspiration, creative enrichment, and emotional recharge.
I have participated in plein air events in Latvia, Lithuania, Poland, Romania, and Bulgaria. For 14 years, I have also helped to organize the plein air “Līvzeme” in Mazirbe.
I take part in plein air sessions every year, starting from the fifth grade at the Jānis Rozentāls Art Secondary School, and later during my studies at the Art Academy.
For some time, I did not feel the need to paint outdoors or in groups, preferring studio work instead.
Many years passed until I once again felt the desire to explore the surrounding world with a brush in hand, to surrender to the adventures that are an inseparable part of plein air painting, and to engage in creative communication that often grows into lasting friendships over the years.
The theme “Manuscript” made me reflect on the factors that influence the process of creating an artwork – the environment, technical aids, and sources of inspiration. Thus, the poetic image of the painting becomes a prosaic everyday object – a chair. For some, it may be a piano stool; for others, a small seat to sit on and reflect. It becomes a symbol of a place of support, where ideas and the waiting for the muse materialize into a work of art.
Anita Meldere 1949
CV-s püüan alati täpselt märkida kõik plenäärid, kus olen osalenud. Igal neist on minu loovas elus oma eriline tähendus ja põhjus osalemiseks.
Plenäärid on mitmesuguste eesmärkidega: kohtumispaik ideekaaslastega, võimalus alustada uut loomingulist projekti, katsetada uusi tehnikaid või tunda kaasahaaravat võistlusvaimu. Paljude jaoks on see ainus aeg, kui üldse võimalik loominguliselt tegutseda.
Minu jaoks on plenäärid elus vahepeatus – muutus keskkonnas, looduse värskus ja inimlikud kontaktid. Need on kosutavad hetked, mis annavad vajalikku energiat loovaks teekonnaks.
Minu looming on enim keskendunud Bauska, Ventspils, Zvārtava, Daugavpils, Lapmežciema ja viimastel aastatel Ragaciema plenääridele. Looduse jälgimise mõjul ilmneb minu töödes sageli kompositsiooniline jaotus horisondi järgi ning abstraktsioonid meenutavad vahel maastikke, kuid need ei ole otseselt loodusest kopeeritud, vaid minu emotsioonide transformatsioon.
Olen muutunud ja muutunud on ka minu kunst. Soovin kuulata, mõista ja tajuda. Soovin rahulikult maalida suvemajas, kuulates kukkivaid õunu ja tuules sahisevaid luiteid, nautides antud aega. Vajalik on tunda mõttekaaslaste tuge ja lähedust.
Anita Meldere on alates 1978. aastast aktiivselt osalenud rahvusvahelistes kunstisündmustes, sealhulgas plenäärides ja sümpoosionides Euroopas. Tema looming on inspireeritud loodusest, inimkogemusest ja akvarellitehnikatest, mis väljenduvad nii portreedes, abstraktsioonides kui ka siidi- ja batikimaalides.
Kunstnik on osalenud sündmustel Lätis, Eestis, Leedus, Poolas, Bulgaarias, Gruusias, Norras ja Prantsusmaal. Pikajalised sõprussuhted ja koostöö teiste kunstnikega on olnud tema loomeprotsessi oluline osa. Tema tööd uurivad inimese sisemaailma, loovuse ja looduse seoseid ning eksponeeritakse nii isiku- kui ka lõpunäitustel.
Anita Meldere 1949
In my CV, I always try to list all the plein air events I have participated in. Each of them holds a special place in my creative life and a reason for my participation.
Plein airs serve different purposes: a place to meet like-minded artists, start a new creative project, experiment with new techniques, or feel the inspiring competitive spirit of a creative environment. For many, it is the only time when creative work is possible.
For me, plein airs are a pause in the rush of life – a change of surroundings, the freshness of nature, and human connections. They are refreshing moments that provide the energy needed for my creative journey.
My artistic activity has been especially focused on plenairs in Bauska, Ventspils, Zvārtava, Daugavpils, my summer house in Lapmežciems, and more recently in Ragaciema. Influenced by nature, my works often show compositional divisions along the horizon, and my abstractions sometimes resemble landscapes—but they are not direct copies of nature, rather transformations of my feelings.
I have changed, and so has my art. I seek to listen, perceive, and understand. I wish to paint quietly in my summer house, listening to falling apples and the whispering dunes, enjoying the time given. The feeling of support and presence from others is important and necessary.
Since 1978, Anita Meldere has actively participated in international art events, including plein air painting sessions and symposia across Europe. Her work is inspired by nature, human experience, and watercolor techniques, expressed through portraits, abstractions, silk, and batik paintings.
The artist has participated in events in Latvia, Estonia, Lithuania, Poland, Bulgaria, Georgia, Norway, and France. Long-term friendships and collaborations with other artists have been a vital part of her creative process. In recent years, Meldere has taken part in plein airs in Ventspils, Lapmežciems, and Engure, as well as symposia at the Mark Rothko Art Centre in Daugavpils. Her works explore the interplay of human emotion, creativity, and nature, and are featured in both solo and group exhibitions. WEB
Nugzars Paksadze 1953
Nugzar Paksadze sündis Gruusias ja on alates 1982. aastast pühendanud oma kunstilise karjääri Lätile. Ta on korraldanud aastatel 2011–2017 rahvusvahelisi pleenääre Tērvetes. Nugzar teeb tihedat koostööd kunstnikega Lätist, Leedust, Valgevenest ja teistest maadest, luues loomingulisi kontakte ja sõprussidemeid. Tema maalid kuuluvad muuseumide ja erakogudesse Austrias, Saksamaal, Rootsis, Rumeenias, Ukrainas, Venemaal, Eestis, Leedus ja Valgevenes. Ta on Läti Kunstnike Liidu (LMS) liige ja Adžaaria Kunstnike Liidu auliige ning pälvis 2019. aastal Jāzeps Pīgoznis’e preemia Läti maastikumaali eest. On osalenud pleenääridel järgmistes riikides:
Rumeenia,
Poola,
Slovakkia,
Gruusia,
Türgi,
Läti (Rēzekne, Ludza, Preiļi, Riebiņi, Krāslava, Ventspils, Ragaciems, Tukums, Jūrmala).
Nugzar Paksadze (b. 1953)
Nugzar Paksadze was born in Georgia and has dedicated his artistic career to Latvia since 1982. He has participated in plein airs across Latvia, Georgia, Romania, Poland, Slovakia, Turkey, and other countries, and from 2011 to 2017 he organized international plein airs in Tērvete. His collaborative work with artists from Latvia, Lithuania, Belarus, and beyond has fostered creative exchange and lasting friendships. Nugzar’s paintings are held in museums and private collections across Europe, including Austria, Germany, Sweden, Romania, Ukraine, Russia, Estonia, Lithuania, and Belarus. He is member of the Latvian Artists’ Union (LMS) and honorary member of the Artists’ Union of Adjara, Georgia, and in 2019 he received the Jāzeps Pīgoznis Prize for his contributions to Latvian landscape painting.
Ērika Kumerova 1973
Rääkides plein air’i maalidest, võin öelda, et need on minu jaoks väga olulised. Püüan selgitada, miks.
Esiteks on see füüsiline teekond kodust ja oma mugavustsoonist eemale. See paneb alati keskenduma ja mobiliseeruma – igapäevane rutiin kaob, tuleb toime tulla ettenägematute olukordadega. Minu arvates on selline seisund kunstniku jaoks väga vajalik.
Teiseks – muidugi suhtlemine kolleegidega. Maalimine on tegelikult täiesti üksildane protsess ja suure osa aastast veedame me üksi, töötades stuudios pikki tunde. Plein air’il on aga võimalus näha, kuidas teised kunstnikud töötavad, katsetavad ja otsivad lahendusi, jagada oma avastusi, arutada kaasaegse kunsti suundumusi, õppida palju uut, leida mõttekaaslasi ning teha plaane tulevaste näituste ja plein air’ide jaoks. Tekib ka sünergia – sageli tundub, et koos töötades on rohkem energiat ja sünnivad uued ideed.
Kolmandaks on see väljakutse saavutada maksimaalne tulemus minimaalsete vahenditega, sest kõike, mis stuudios on, ei saa plein air’ile kaasa võtta. Mõnikord tuleb leppida võõraste värvide ja lõuenditega, mille krunt on ettearvamatu. Looduses maalides puhub tuul, sajab vihma, paistab kuum päike või vastupidi – sõrmed külmetavad. Selliste ebamugavuste ületamine sunnib kunstnikku keskenduma töö peamisele, kõige olulisemale, kõrvale jättes kõik üleliigse. Tuleb töötada väga kiiresti – ühe seansi aeg on piiratud, sest valgus muutub pidevalt ja töö tuleb mõne tunniga lõpetada.
Neljandaks – kõik uus ja nägemata on äärmiselt inspireeriv ning plein air’il töötades on huvitav eksperimenteerida. Alati otsida uusi lahendusi, riskida ja rikkuda kõiki kompositsiooni või värvi reegleid. Leida oma ainulaadne väljendusviis.
Olen aktiivselt osalenud plein air’idel juba 12 aastat. Siin on mõned viimaste aastate plein air’id:
2025 – Plein air Ragaciemsis, Lätis
2025 – Plein air Krāslavas, Lätis
2025 – Plein air Potis, Gruusias
2025 – Plein air Narvas, Poolas
2024 – Plein air Toskaanas, Itaalias
2024 – Plein air Ragaciemsis, Lätis
2024 – Plein air Preiļis, Lätis
2024 – Plein air Dobeles, Lätis
2023 – Plein air Neretās, Lätis
2023 – Plein air Krāslavas, Lätis
Ērika Kumerova 1973
Speaking of painting plein airs, I can say that they are very important to me. I will try to explain why,
First of all, it is a physical journey away from home and from your comfort zone. It always makes you concentrate and mobilize, there is no daily routine, you have to be able to live with unforeseen circumstances, in my opinion, this is a very necessary state for an artist.
Secondly, of course, socializing with colleagues. Painting is actually a completely solitary process and most of the year we spend alone with ourselves, working long hours in the studio. However, in plein airs we can watch how other artists work, tinker with this and that, see how to do it, share our discoveries, discuss current art trends, learn a lot of new things, find like-minded people, make plans for exhibitions and plein airs in the future. Synergy also workes, often when working together it seems that there is more energy and new ideas arise.
Thirdly, it is a challenge to achieve maximum results with minimal resources, because you cannot take everything that is in the studio with you to the plein air. Sometimes you have to make do with unfamiliar paints and canvases with unpredictable primers given in the plein air. When painting outdoors in nature, wind, rain, hot sun, or, conversely, your fingers freeze. Overcoming such inconveniences, the artist is forced to concentrate on the main thing in the work, on the most essential, discarding everything superfluous. You have to work very quickly, the time for one session is limited, because the light is constantly changing and should fit into a few hours.
Fourthly, anything new and unseen is extremely inspiring, and working in the plein air is interesting to experiment. Always look for new solutions, take risks and break any rules of composition or color. Find your own unique means of expression.
I have been actively participating in plein airs for 12 years, here are some plein airs from recent years.
2025. Plein air in Ragaciems Latvia
2025. Plein air in Krāslava Latvia
2025. Plein air in Poti Georgia
2025. Plein air in Narva Poland
2024. Plein air in Tuscany Italy
2024. Plein air in Ragaciems Latvia
2024. Plein air in Preiļi Latvia
2024. Plein air in Dobele Latvia
2023. Plein air in Nereta Latvia
2023. Plein air in Krāslava Latvia
.jpeg)
Elmars Orniņš 1958 Arhitekt ja maalikunstnik, kelle loomingus mängivad olulist rolli rahvusvahelised ja kodumaised pleniärid – sealhulgas Lapmežciems, Talsi, Ventspils, Krāslava, Poti (Gruusia), Leedu ja Poola – pakuvad võimalust töötada looduses vahetult, inspireerudes keskkonna muutuvatest valgus- ja ilmastikuoludest ning kohalike maastike eripäradest.
Plenäärides saab Orniņš katsetada uusi tehnikaid, arendada maalimise kiirust ja intuitsioonil põhinevat lähenemist ning suhelda teiste kunstnikega. Need kogemused toetavad tema kompositsioonilist tundlikkust ning aitavad luua teoseid, kus abstraktsioon ja looduslik maastik põimuvad. Lisaks pakuvad pleniärid emotsionaalset dialoogi, aidates kunstnikul säilitada loomingulist sidet kunstikogukonnaga.
Orniņši tööd on eksponeeritud arvukatel isiku- ja grupinäitustel, sealhulgas J. Pīgožņa preemia konkursinäitustel ning rahvusvahelistel biennaalidel ja kunstilaagrites. Plenäärid on tema kunstipraktikas nii loomeallikas kui ka keskkond, kus sünnivad uued ideed ja süveneb loovisiklik kogemus.
„Veeda oma päevad mitte ainult maalides, vaid ka nautides kohaloleku rõõmu – sõbralikus keskkonnas, kus saab mõista ilma sõnadeta. Seal saab väike muutuda liikumapanevaks jõuks ja liikumine ise kunstiks. Seal, kus mõtete ja tunnete vahetamine sütitab loovust.” – E. Orniņš
Elmars Orniņš 1958 An architect and painter for whom both international and domestic plein airs – including Lapmežciems, Talsi, Ventspils, Krāslava, Poti (Georgia), Lithuania, and Poland – provide opportunities to work directly in nature, inspired by changing light, weather conditions, and the unique characteristics of local landscapes.
During these sessions, Orniņš experiments with new techniques, develops speed and intuition in painting, and engages in creative dialogue with fellow artists. These experiences enhance his compositional sensitivity and foster works where abstraction and natural landscapes intersect. Plein airs also offer emotional refreshment and social interaction, helping the artist sustain creative energy and connections within the art community.
Orniņš’s works have been exhibited in numerous solo and group exhibitions, including the J. Pīgožņa Award competitions, international biennales, and art workshops. Plein airs serve as both a source of inspiration and a creative environment where new ideas emerge and artistic experience deepens. “Spend your days not only painting, but also enjoying the joy of being present – in a friendly environment where you can understand without words. There, the small becomes a driving force, and movement itself becomes art. Where the exchange of thoughts and feelings sparks creativity.” – E. Ornins
Plenääridel osalemisest ja loomingust
Ma olen hakanud kunstipleneääridel osalema alates 2022. aastast, pärast Covid-aega aktiivsemalt. Eelistangi otsest, inimlikku kontakti ning kogemuste ja vestluste jagamist. Samal ajal olen pöördunud ka visuaalse keele ja kujutise maalimise poole. Mind huvitab erinevate emotsioonide ja meeleolude visualiseerimine kujuteldavates portreedes. Minu kujutised on efemeersed, tinglikud, ilma viideteta soole või ajale, tasakaalustades abstraktsete pindade ja vormidega.
I began participating in art plein-airs in 2022, becoming more active after Covid. I value direct, human contact as well as sharing experiences and conversations. At the same time, I focus on painting visual images. I am interested in visualizing different emotions and moods in imaginary portraits. My images are ephemeral and conditional, without references to gender or time, and they balance abstract surfaces and forms.
Plenääridel osalemise kohad:
-
Leonpolio Dvaras, Leedu
-
Vepriai, Leedu
-
Azuolu giria, Leedu
-
Cognac, Prantsusmaa
-
Ragaciems, Skadiņi, Läti
Mis köidab pleenäärimaalimises:
-
Otsene kontakt loodusega – saab tunnetada valgust, õhku, helisid ja liikumist. See loob elava ja ehtsa inspiratsiooni, mida on ateljees raske saavutada.
-
Muutuv valgus ja õhustik – päeva jooksul muutuvad valgus ja varjud, seetõttu tuleb hetki kiiresti tabada ja jäädvustada, mis treenib vaatlust ja reaktsiooni.
-
Vabaduse tunne – töö vabas õhus loob loomingulist avatust ning aitab sageli ületada loomingulisi kriise või rutiini. Isiklikult taban ma looduse hetki seal kohapeal, kuid eelistan maalida siseruumis või varjualuses.
-
Kontakt ümbritseva keskkonna ja inimestega – pleenäärist saab sageli sotsiaalne sündmus: töötame rühmadena, jagame kogemusi ja inspireerime üksteist.
Kuidas pleenäär mõjutab kunstniku loomingut:
-
Reaalsem värvitaju – töö loomulikus valguses aitab näha peenemaid värvi- ja toonierinevusi, valguse peegeldusi ja varje.
-
Vabam ja ekspressiivsem stiil – ajasurve sunnib maalima kiiremini ja vabamalt, mis loob elava ja energilise pintslitöö.
-
Võime tabada meeleolu – pleenääritööd peegeldavad sageli mitte ainult paika, vaid ka konkreetse hetke meeleolu: hommikust vaikust, päikeseloojangu soojust või tuule liikumist.
-
Isiklikum side maastikuga – kuna kunstnik viibib kohapeal, on maalil sageli tuntav emotsionaalne ja isiklik seos kujutatava paigaga.
Riigid, kus olen tegelenud pleenäärimaalimisega: Läti, Leedu, Eesti, Poola, Rootsi, Mehhiko, Peruu, Lõuna-Korea. Signe Vanadzina Signe Vanadzina values plein air painting for its direct contact with nature, the changing light, and the sense of creative freedom it provides. Working outdoors allows her to capture subtle colors, moods, and fleeting moments that bring life and energy to her brushwork. Plein airs also foster social interaction, sharing experiences, and mutual inspiration with fellow artists. Being on-site creates a personal and emotional connection to the landscape she depicts. She has painted en plein air in Latvia, Lithuania, Estonia, Poland, Mexico, Peru, Sweden, and South Korea. WEB
Olen osalenud pleenääridel väga paljudes kohtades ja regulaarselt. Minu kunsti on plenäärimaalimine kindlasti mõjutanud nii tehniliselt kui ka temaatiliselt. Ennekõike on looduses maalimine minu jaoks intensiivseim viis loodust kogeda ja tajuda. See on ka kogemus, kus kindla aja jooksul tuleb keskenduda ja kanda lõuendile kõige olulisem tajutust, alludes looduse rütmidele ja värvimaailmale. Alla prima maalimine on mõjutanud minu ekspressiivset stiili ja värvitunnetust nii figuraalsetes töödes kui ka pikema aja jooksul loodud maastikes, samas kui ateljees lihvitud tehnilised võtted kanduvad üle minu õuestuudiotesse — niitudele, metsadesse ja mere äärde.
Alates 1996. aastast olen osalenud rahvusvahelistel pleenääridel mitmel pool Lätis – Liepājas, Krāslava, Vestiena, Ventspilsi, Valmiera ja Sēlija piirkonnas (mitmes paigas), samuti Jūrmalas, Ragaciemis, Mazirbes ja mujal.
Alates 2004. aastast olen käinud pleenäärireisidel Itaalias – Veneetsias ja Sitsiilias; 2007. ja 2008. aastal Marokos. Olen osalenud rahvusvahelistel pleenääridel ka Bulgaarias, Poolas, Gruusias, Mehhikos, Peruus ning korduvalt Leedus.
I have participated in plein air sessions in many locations and on a regular basis. Plein air painting has definitely influenced my art both technically and thematically. Above all, painting in nature is the most intense way for me to experience and feel nature. It is also a process of focusing within a set time to capture on canvas the essence of what I perceive, submitting to the rhythms and colors of nature. Alla prima painting has shaped my expressive style and sense of color in both figurative works and long-term landscape paintings, while the technical skills refined in the studio find their way into my studies painted directly in meadows, forests, or by the sea. Since 1996, I have taken part in international plein airs across Latvia, including Liepāja, Krāslava, Vestiena, Ventspils, Valmiera, and multiple locations in the Selija region, as well as Jūrmala, Ragaciems, Mazirbe, and others.
Since 2004, I have attended plein air trips in Italy — Venice and Sicily — and in 2007 and 2008 in Morocco. I have also participated in international plein airs in Bulgaria, Poland, Georgia, Mexico, Peru, and repeatedly in Lithuania.
Sarmīte Caune 1961 Omab magistrikraadi, lõpetanud Läti Kunstiakadeemia Pedagoogika osakonna (1987). Alates 1982. aastast osaleb regulaarselt rühmanäitustel, maalimise töötubades ja sümpoosionidel Lätis ja välismaal. Alates 2007. aastast kunstnike liidu liige. Autor enam kui 35 isikunäitusele. Tegutseb kunsti pedagoogika ja sisekujunduse valdkonnas, maalib erinevates maalitehnikates, loob installatsioone ja keskkonnaobjekte. Alates 2010. kuni 2024. aastani Ventspilsi maalisümpoosioni kuraator.
Kunsti olemus peitub suhtumises looduse reaalsusesse. Maastikust võib inspireerida kõik – lugu, rütm, värv, valgus, vari, ebatavaline kuju, perspektiiv, toonide nüansid, atmosfääri tekitatud värviüleminekud. Maastik kui sümbol ja üldistatud kujutis. Mind ei huvita reaalsuse täpne portreteerimine, vaid oma peegelduse loomine sellest reaalsusest.
Improvisatsioon looduses, maalimine alla prima ja en plein air, kuid see pole lihtne ülesanne. Eriti lähedane on mulle lõuna, päike ja tuule värvid – Itaalia, Nizzas, Maroko, Portugal, kus ei puudu päike, meri, palmipuud ja kõrbeliiv. Mind lummab vesi – päikese mäng vees, peegeldused, laevad sadamates. Laevad ja sadamad inspireerivad mind alati oma muutlikkusega. Eriliselt ahvatlevad on varahommikud esimestes päikesekiirtes, kui õhk tundub nagu aeg oleks peatunud. Kui salapärased on õhtud, kui laevade tuled järk-järgult süttivad – see on eriline, vaid sadamatele omane tunne, mis köidab oma maagilisusega.
Eriti võluv on Itaalia arhitektuur. Veneetsia on lääne ja ida kultuuri sulandumise linn – sümboleid võib siin näha seotud kujul. Minu seeria Veneetsia maalidest on loodud üle 15 aasta – iga visiit toob uusi, varem nähtud elemente. Veneetsia arhitektuur, peegeldused, sillad, gondlid. Lummav Veneetsia valgus – varahommikud pehmete värviüleminekutega, domineerivad valged, heledad ja hallid toonid, mis loovad tonaalse selguse, harmoonilised värvikombinatsioonid ja peened pooltoonide üleminekud.
Värvide tonaalse varieeruvuse osas on iga paik, maa ja riik erineva valgusega – see sõltub päikesest. Ma soovin seda tabada ja kanda lõuendile.
Kõik põhineb suhetel. See on väga lai mõiste – need on olemas nii ühiskonnas kui ka maalil. Need võivad olla pehmed, loomulikud või ebatavalised, vahel ka agressiivsed. Need on nii lineaarsed kui ka atmosfäärilised, ruumilised. Kõrguse ja laiuse kõrval on olemas kolmas dimensioon – sügavus. Nagu looduses, nii ka elus.
-
pleenäärid ei seisne ainult maalimises, vaid ka kohtumistes ja vestlustes erinevate riikide kunstnikega ning pakuvad võimalusi uute projektide ja näituste jaoks.
-
Pleenääridel osalemise kohad:
Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Soome, Hispaania, Portugal, Kreeka, Gruusia, Armeenia, Maroko. Sarmīte Caune (b. 1961) is a Latvian artist and art educator, a member of the Artists’ Union of Latvia since 2007. She works in various painting techniques, installations, and environmental art, and served as curator of the Ventspils Painting Symposium from 2010 to 2024. Her plein air practice is central to her work, allowing her to capture light, atmosphere, and the emotional essence of landscapes. She is inspired by southern sun, water, and architecture, particularly in Italy, Morocco, Portugal, and Venice. Plein airs also provide opportunities to meet and exchange ideas with international artists, fostering new projects and exhibitions. She has painted en plein air in Latvia, Lithuania, Poland, Germany, Italy, France, Finland, Spain, Portugal, Greece, Georgia, Armenia, and Morocco. WEB
Andrus Rõuk 1957
Tutvumine Uue kohaga ja kaasosalejatega suhtlemine mõjub loomingule hästi.
Plenääridel osalemise kohad: Ruhnus, tudengiaega jäävad õppepraktikad Tõstamaal ja Värskas.
Andrus Rõuk (b. 1957)
Experiencing new locations and interacting with fellow participants positively influences Andrus Rõuk’s artistic practice.
Plein Air Participation: Ruhnu, as well as student training sessions in Tõstamaa and Värska.
Karin Strohm 1986 Plenäärid on minu jaoks omapärased looduse kogemise vormid. Plenaarid on vahetud elamused.
Olen osalenud: viiel korral Ruhnul (Ruhnu Nägu). Muidugi iseseisvalt, käinud maalimas metsades ja maastikel. Ning eelmisel aastal osalesin Tartu 2024 raames Saadjärve ääres No1 Galerii korraldatud plenääril.
Karin Strohm (b. 1986)
For Karin Strohm, plein airs are unique ways to experience nature, offering immediate and immersive encounters. She has participated five times on Ruhnu Island (Ruhnu Nägu) and also paints independently in forests and landscapes. Most recently, she took part in a plein air organized by No1 Gallery at Saadjärv during Tartu 2024.
Vilen Künnapu 1948 on end Eesti kunstiajalukku põlistanud 70-ndatel neofunktsionalistliku, 80-ndatel postmodernistliku, 90-ndatel edukaima ning tänapäeval kõige ekstsentrilisema arhitektina. Kui püüda nimetada tegurit, mis ühendab tema loomingulist praktikat – kusjuures viimane hõlmab lisaks arhitektuurile ka ilukirjandust, assamblaaži, kollaaži, joonistusi ning viimastel aastatel ka maalikunsti –, siis näib olevat kohane öelda, et selleks ühisnimetajaks on usk kunstnik-geeniuse loojamüüti. See ilmneb eriti selgelt Künnapu esseistikas, kus ta näib arhitektuurist kirjutamise vahendusel otsivat oma tegevusele õigustust, projitseerides ennast isegi mitte niivõrd ajaloole kuivõrd ajaloolistele figuuridele. Sellisest projektsioonist kasvab välja Künnapule omane stilistiline võte, milles argumentatsioon on läbi põimitud kultuurilooliselt oluliste isikute elulooliste, sealjuures sageli poolmüütiliste või suisa anekdootlike seikadega. / Tekst: Indrek Grigor Plenääridel osalemise kohad: Kreeka
Vilen Künnapu (b. 1948)
Vilen Künnapu is a renowned Estonian architect, recognized for his neo-functional work in the 1970s, postmodernism in the 1980s, and highly eccentric projects from the 1990s to the present. His creative practice extends beyond architecture to include literature, assemblage, collage, drawing, and painting. A central theme in his work is the belief in the artist-genius myth, often explored through essays and biographical projections onto historical figures. This approach blends argumentation with semi-mythical or anecdotal stories of culturally significant personalities. Participating in plein airs allows Künnapu to engage with new environments and translate their atmosphere into his work. He has taken part in plein air painting in Greece.
Maria-Kristiina Ulas 1965 Esimest korda osalesin plenääril akrüülide ja õlivärvidega maalides Mall Nukke korraldatud maalilaagri Ruhnu saarel, mis oli avastuslik kogemus ja andis täiesti uue suhtumise maalimisse ja loodusvaatlusesse. Peale seda jätkasin Saaremaal maakodu rannas nähes tuttavat maastikku hoopis uuest vaatenurgast. Tõuke plenääril osaleda andis astumine Maalijate Liitu- see liigutus andis oma maalija- olemusele jõudu juurde.
Looduses olen maalinud noorusest alates, põhiliselt akvarellidega. Looduselamusi kasutan ka oma muus maaliloomingus.
Olen korraldanud plenääre ka oma maakodus.
Maria-Kristiina Ulas (b. 1965)
Maria-Kristiina Ulas first participated in a plein air painting session on Ruhnu Island, organized by Mall Nukke, working in acrylics and oils. The experience was eye-opening, giving her a completely new approach to painting and observing nature. Afterwards, she continued painting on the beach near her country home in Saaremaa, seeing familiar landscapes from a fresh perspective. Joining the Estonian Painters’ Association also motivated her to take part in plein airs, strengthening her identity as a painter.
She has painted in nature since her youth, primarily in watercolors, and her experiences in the outdoors continue to inspire her broader artistic work. Maria-Kristiina has also organized plein air sessions at her own country home.
Mall Nukke 1964
Esimest korda Pleinairil maalimas 1982. aastal Kihnu saarel.
Pean plenääri oluliseks suvetegevuseks. Maalides loodust avastan uusi värvikombinatsioone, “mängin läbi” maalivõtteid, mida hiljem kasutan oma näituste tegemiseks. Loodus on ammendamatu inspiratsiooniallikas. Pean oluliseks looduses alla prima maalimist, vahetu emotsiooni kinnipüüdmist. Vabas õhus vaikselt istudes ja ümritsevat kunstikeelde tõlkides ei hakka kunagi igav. Väljakutsed on alati võimsad, loodus on inimesese loomingust mitu sammu ees.
Käisin enne juba EKA-s õppimist loodust maalimas: Paunküla veehoidla ääres, Rannamõisas.
Ametlikul Pleinairil käisin Kihnus esmakordselt Tiit Pääsukese maalistuudioga. See oli 80-ndatel.
2000-ndate alguses hakkasime Maria-Kristina Ulase maakodus Asukal, Saaremaal, koos käima. Osavõtijaid oli 3-8 inimest. Maalimine seal toimus suve keskpaigas ja kestis järjest nii umbes 7 aastat. Seejärel see vaibus.
Hakkasin korraldama Ruhnu Nägu. Suurest igatsusest looduses maalimise järele.
Seda sai tehtud 6 suve Ruhnu saarel, 2019 – 2025.
Tänu looduses maalimisele toimus 2021. aastal 4-nurga Galeriis Hiiumaal isiknäitus “ÕHK”,
2022. aastal Kuressaare Raegaleriis Saaremaal ja 2024. aastal TRUUS Galeriis Tallinnas “Elementa”-näitused.
Pildistan palju loodust ja kasutan seda materjali hiljem oma maalides, kas siis detailidena või taustana. Et elavdada ja rõhutada ideed ja anda meeleolu.
Mall Nukke (b. 1964)
Mall Nukke first painted en plein air in 1982 on Kihnu Island. She considers plein air painting an essential summer activity, allowing her to explore new color combinations, experiment with painting techniques, and capture immediate emotions through alla prima painting. Nature is an inexhaustible source of inspiration, offering challenges that always push the artist further.
Before attending the Estonian Academy of Arts, she painted in nature at Paunküla Reservoir and Rannamõisa. In the early 2000s, she joined Maria-Kristiina Ulas in organizing summer plein airs at Ulas’ country home in Saaremaa, with 3–8 participants, for about seven consecutive years. Later, she initiated Ruhnu Nägu, held over six summers on Ruhnu Island (2019–2025), fulfilling her deep longing to paint in nature.
Her plein air practice has inspired solo exhibitions, including “ÕHK” at 4-nurga Gallery, Hiiumaa (2021), Raegalerii, Kuressaare (2022), and TRUUS Gallery, Tallinn (2024). She photographs nature extensively, using these images in her paintings as details or backgrounds to enhance mood and emphasize ideas.
Stacy & Tarrvi Laamann
Plenäär viib kunstniku looduse keskele, kus valgus, tuul ja maastik saavad loomingu osaks. Vabas õhus maalimine on rohkem kui pelgalt tehniline tegevus; see on sügav kohalolu, dialoog looduse ja
iseendaga.
Koos maalimine kunstnikega pakub võimalust piiluda kaaskunstniku loomingusse, jälgida tema tööprotsessi ja kogeda vaikset loomeühendust, mis sõnadeta mõistetav. Selline jagatud loomeruum toob esile ühisosa ja kasvatab vastastikust inspiratsiooni.
Need hetked looduses, värvipalett käes ja sügisene valgus ümberringi, ei kao, need jäävad hinge ja kannavad meid soojalt läbi pimeda ja vaikse talve.
The plen air takes the artist into the heart of nature, where light, wind, and landscape become part of the creation. Painting outdoors is more than a mere technical activity; it is a profound presence, a dialogue with nature and with oneself.
Painting alongside fellow artists offers the chance to glimpse another creator’s work, to observe their process, and to experience a quiet, wordless connection in creation. Such a shared creative space highlights common ground and nurtures mutual inspiration.
Those moments in nature, palette in hand and autumn light all around, do not fade—they remain in the soul, carrying us warmly through the dark and silent winter.
Karl-Kristjan Nagel
Maalikunsti plenäärid kindlasti on olnud väga vajalikud. Minujaoks oli see loogiline jätk enda maalikunstnikust vanaisaga kaasas käidud matkadelt kus ta loodusmotiivi otsis. Esimesel Kunstiakadeemia õpingute järgsel taolisel kodumaisel plenääril sai osaletud mereäärses talus Tõstamaal 1999 aastal koos paljude tuttavate õpingukaaslastega ja selle eriliselt positiivne mõju on hästi meeles. Korraldaja oli Balti regioonis tegutsev ärimees ja iseõppinud kunstikoguja, kelle üheks spetsialiteediks olid ka ikoonid. Võin ju meenutada ka rohkeid ERKI või Kunstiakadeemia maaliõpilaste suvelaagreid 1980-ndate teisest ja 1990-ndate esimesest poolest kus tihti õppejõust isaga kaasas olin aga see oli vaid kunstiõppega tutvumisaeg kus ise maalimisega sai tegeletud vaid üksikud korrad.
Esimene välisplenäär kus sai tutvutud mitmete Läti ja Leedu kunstnikega ja millest kujunes ka hilisem pikem koostöö oli Nidas 2004 a. Hiljem samade inimestega töötasime veel mitmeid kordi nii Peterburi lähedases Pavlovskis (2014), mereäärses Prerowis Saksamaal ( 2014/2016), hobusefarmis Kwiekis Poolas (2022/2023), Veisiejai linna lähistel Leedus (2023) ja viimati Ragaciemsis Lätis (2025). Üldjuhul olen jätkanud nendel kordadel just oma vanaisa loodusmaali traditsioone kus tema kingitud maalikastiga vabas õhus motiivi otsin.
2015 a. alates oleme koos Tiiu Rebasega pidanud Eesti Kunstnike Liidule kuuluvat rahvusvahelist taluresidentuuri Muhus. Mitmed seal aastate jooksul korraldatud maaliüritused kategoriseeruvad samuti plenäärideks kusjuures huvitaval kombel andes ka mulle rohkem võimalust teostada töid teistes formaatides, stiilides ning seeriates.
Esimene näitusele esitatud töö "Going with out" (2023) ongi suureformaadiliste tekstimaalide seeriast ning tehtud just Muhu residentuuris. Tüüpiliselt varasematele Kunstiakadeemia järgsetele töödele sarnaselt sõnamänguline ja raskesti teistesse keeltesse tõlgitav teos. Mitmetähenduslike tõlgenduste rohkus annab hea võimaluse süveneda figuraalekspressiivse maali olemasolu tähendusse ja põhjustesse. Põhimõtteliselt on taolised tööd kolmanda silmaga nägemise õpetuse praktilised sissejuhatus vahendid.
"Vaade Murika küla rannale" (2025) sai teostatud Põhja Saaremaal vaatega Hiiumaa suunas. Olin varem näinud vanaisa 1960-ndate maali ühelt Murika küla taluõuelt,
seetõttu mind huvitas see koht. Lähedal asub ka avar Tuhkana rand kus olen varem juba mitmeid rannamaastikke teinud.
_ _ _
Karl-Kristjan Nagel sündis 1977 a. Tallinnas. 1984-1995 õppis ta Tallinna Reaalkoolis, misjärel astus Kunstiakadeemiasse kus lõpetas maalieriala 1999 a. Algsed maalitehnilised oskused omandas vanaisalt (Kalju Nagel), loodusmaali praktika käigus ja isalt (Lemming Nagel), puhtama värvikäsitluse ning metafüüsilise ruumitunnetuse läbi. Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige alates 2011/2015 a. Viimaste aastate suveperioodil seotud EKL Muhu A.I. Kunstiresidentuuri tööga. Muidu elab ja töötab Tallinnas.
_ _ _
Plein air painting sessions have certainly been very important.
For me, they were a logical continuation of the hikes I used to take with my grandfather — a painter — when he went in search of landscape motifs.
The first plein air I took part in after my studies at the Academy of Arts was at a seaside farm in Tõstamaa in 1999, together with many familiar fellow students, and I still remember the distinctly positive energy of that experience.
The organizer was a Baltic-region businessman and self-taught art collector, one of whose specialties was icons.
I can also recall the many summer camps of ERKI (the predecessor of the Estonian Academy of Arts) or the Academy’s painting students in the late 1980s and early 1990s, where I often accompanied my father, who was a lecturer — though at that time it was more of an introduction to art studies, and I only painted a few times myself.
My first international plein air, where I met several Latvian and Lithuanian artists and established longer-term collaborations, was in Nida in 2004.
Later, we worked together several more times — in Pavlovsk near St. Petersburg (2014), the seaside town of Prerow in Germany (2014/2016), a horse farm in Kwiek, Poland (2022/2023), near the town of Veisiejai in Lithuania (2023), and most recently in Ragaciems, Latvia (2025).
Generally, during these sessions, I have continued my grandfather’s tradition of landscape painting — working outdoors with the paint box he once gave me.
Since 2015, together with Tiiu Rebane, we have managed the international artists’ residency on Muhu Island, which belongs to the Estonian Artists’ Association.
Many of the painting events held there over the years can also be categorized as plein airs — interestingly, these have given me more opportunities to create works in different formats, styles, and series.
The first work presented for exhibition, “Going with out” (2023), belongs to a series of large-format text paintings and was created at the Muhu residency.
Typical of my post-Academy works, it plays with language and is difficult to translate into other tongues.
Its abundance of possible interpretations offers a good opportunity to explore the meaning and reasons for the existence of figurative-expressive painting.
In essence, such works serve as practical introductory tools for the teaching of “seeing with the third eye.”
“View of the Shore at Murika Village” (2025) was created in Northern Saaremaa, facing the island of Hiiumaa.
I had previously seen a painting by my grandfather from the 1960s, painted in the courtyard of a farm in Murika village, which sparked my interest in that location.
Nearby lies the wide Tuhkana beach, where I have already painted several coastal landscapes before.
Karl-Kristjan Nagel was born in 1977 in Tallinn.
From 1984 to 1995, he studied at Tallinn Secondary School of Science, after which he entered the Estonian Academy of Arts, graduating in painting in 1999.
He acquired his initial painting skills from his grandfather, Kalju Nagel, through landscape painting practice, and from his father, Lemming Nagel, gaining a sense of purer color handling and metaphysical spatial perception.
He has been a member of the Estonian Artists’ Association and the Painters’ Association since 2011/2015.
In recent summers, he has been involved in the work of the EAA Muhu A.I. Art Residency.
He lives and works in Tallinn.
Osalenud: Nidas, Pavlovskis, Prerowis Saksamaal, Kwiekis Poolas , Veisiejai lähistel Leedus ja Ragaciemsis Lätis . Muhus (2015-2025)
plein air curator`s word
Laila Lazdina
So far, my professional career has been related to the business environment of banking and marketing, as well as the tourism industry. 7 years ago I started learning photography at the Photo Academy in Riga, where I participated in both local photo plein airs, and then 2 international ones in Kazakhstan and Camargue, France.
When Covid started, 5 years ago, we bought an old (at least 200 years old) fisherman's homestead and renovated it, creating a recreation and event place Ragaciema Skadini by the Baltic Sea in Ragaciems. 4 years ago we started taking on local and foreign tourists, organizing various events.
When I got to know the local residents of Ragaciems better, I became interested in helping them, and then, together with my photographer friends, we organized a photo plein air in our fishing villages, to then create a large-format photo exhibition in Lapmežciems Park near the museum and attract tourists to visit our fishing villages not only in the summer, but all year round.
Then I also started working at the local cultural center and organizing painters' exhibitions. I already had experience with painters and exhibitions before, when I worked at the business aviation terminal. I was also interested in the history of our fishing villages, and I was attracted by the special charm of the seaside. Photography and paintings were one of the great ways to depict life by the sea with a visual medium.
While organizing exhibitions, I also got to know the artists who live in our villages. One of them was Nugzars Paksadze, whom I invited to also lead an adult painting studio at our cultural center. Nugzars had organized plein-airs before and invited us to organize a painting plein-air together here by the sea.
Since my farmstead Ragaciema Skadini had suitable premises for hosting painters, 3 years ago in September we organized an international plein-air, in which 14 painters from 5 countries participated. This year, 18 painters from 7 countries participated in our plein-air.
In total, we have hosted painters from Latvia, Lithuania, Estonia, Georgia, Ukraine, Armenia, Moldova, the Czech Republic, and Poland.
For 2 years in a row, I have also organized the Jurmala Artists' Association painting plein-air in Ragaciems in the spring.
After each plein-air, we have an exhibition in my yard, in the local cultural center or in other fishing villages by the sea in Engure and Roja.
I like to watch how each artist sees and feels life by the sea, and reflects the surroundings of fishing villages and the charm of the coast in their paintings.
Painting, like photography, uses visual means of expression to document the landscape of the moment, everyday situations, and what is happening in the surroundings. It is a way to show your feelings, what you have seen and experienced on canvas with colors to others, to share, document, create and create cultural and historical value.
When plein-airs take place, the surrounding residents are also interested in how the artists are doing, to watch what they are doing, they like to communicate, people visit exhibitions and events both in my yard and in cultural centers and elsewhere. People ask questions, enjoy the beautiful paintings, tell some interesting experience or local story.
Plein air is a kind of communication with the community of local residents.
Plein-air works can also be viewed at the Ragaciemas Skadiņi holiday home and in a small gallery in a fisherman's barn. Both local and foreign guests are happy to look at the paintings, ask questions, and are interested in the authors of the paintings and the scenes depicted. Sometimes they want to buy paintings to take with them to another country memories and feelings of belonging to this place.
Plein air is a great marketing activity that promotes Ragaciema Skadiņi as an artist residency and cultural tourism destination, as well as all other coastal villages.
During plein air, new friendships and great collaborations are formed, new ideas and projects emerge.
From plein air, I am starting to develop a private thematic collection of paintings dedicated to the coastal landscape and the daily life of fishing villages. I see in it a cultural and historical value, a way to carry forward the identity code and values of the daily life of coastal fishing villages to the world.
plein air curator`s word
Mall Nukke
I caught the “plein air bug” from Maria-Kristiina Ulas.
For many years, a small circle of artist friends and I painted every summer at her Lõuka farm in Asuka. The northern coast of Saaremaa has inspired several generations of the Ulas family — beginning with Peeter Ulas, who created his charcoal technique paintings precisely there.
Maria-Kristiina has followed in those same footsteps, producing pastel and marker drawings, paper cutouts based on the surrounding nature, and later weaving those details into her own works.
I find this an ideal example of how nature can provide an abundance of technical ideas and artistic approaches.
By later integrating this wealth of material into exhibition art, one can discover new forms of expression and creative growth.
When painting at a plein air session, I find it important to paint without a goal.
That way, one can calmly immerse oneself in the technical play of painting — an essential aspect of creative self-development.
Painting in nature resembles meditation — it is about calming the mind.
It involves observing and imitating, focusing without a specific aim, and creating order within apparent surrounding chaos through stylization.
Nature offers a painter magnificent color combinations that one might never invent on one’s own.
You learn to look more closely — and to truly notice.
Inspired by the plein air sessions in Asuka on Saaremaa, I wanted to offer professional painters that same experience.
An opportunity arose to organize painting camps on the exotic island of Ruhnu, and there were several interested members from the Estonian Painters’ Association.
Although getting there is long and living conditions are costly, these were outweighed by the island’s unique nature and people, and the powerful creative impulse we received.
Moreover, painters from different generations were able to connect, exchange ideas and technical “tricks,” observe each other’s painting processes, and see how works were brought to completion.
For the local people, it was undoubtedly interesting to see how professionals interpreted Ruhnu Island — until then, only amateur painting camps had taken place there.
Historically, however, both in Estonian and Soviet Estonian times, many well-known classical artists, including Mall Nukke, have visited Ruhnu to paint and rest.
It was its own kind of small kingdom in the middle of the Gulf of Riga — with its own rules and customs, a setting that has always suited creative people.
My intention was to revive that tradition — to introduce younger artists, and remind the older ones, of this unique place and of plein air painting as a free, open-air artistic practice.
Tiiu Rebane / kuraator
Since the advent of modernism, summer artist colonies along the Baltic Sea coast have played a significant role in the art history of Northern Europe — a phenomenon that spread across Central Europe, from Germany through Lithuania and Latvia to Finland. Many of these locations have become lasting symbols of national pride and cultural continuity, where the works of former and contemporary visiting artists continue to enrich local museums, galleries, and even the cultural tourism landscape.
The Estonian Painters’ Association aims to revive the tradition of regional, nature-based painting camps or plein airs, and to integrate them into the contemporary Estonian cultural field. Professional and international artists’ creative residencies in rural areas can invigorate cultural tourism and raise the visibility of local regions on the broader cultural map. Today, there exists both a genuine need and societal demand for such initiatives — from the perspectives of artistic development, local culture, and regional economy alike.
Inspiration comes from neighboring countries where plein air culture is already well established. For instance, Gotland Island in Sweden has become an internationally recognized art center thanks to its numerous residencies and art camps. Latvia and Lithuania are already firmly positioned on the Nordic and Baltic plein air map, while Estonia has not yet found its place there — despite its great potential and the dedication of many local artists.
For professional artists, plein air painting often constitutes only one aspect of their practice — yet these excursions into nature function as artistic residencies in the open air, offering both a working environment and a transformative experience. Such encounters often lead to unexpected outcomes for both artist and viewer, serving as a deeply enriching part of the creative process.
The exhibition brings together plein air practitioners from two neighboring countries, providing the public with an opportunity for comparison and offering professionals a platform for future collaborations. For Estonian art organizers and art enthusiasts, this exhibition may serve as an impulse to develop similar initiatives locally — so that Estonia, too, may one day appear on the plein air map of the Baltic and Nordic region.
Unlike in Latvia, Lithuania, Poland, or Germany, artists in Estonia currently organize plein air sessions independently, without patrons or sponsors, often in expedition-like conditions and with limited resources — a testament to their persistence and creative commitment.
