EESTI   MAALIKUNSTNIKE   LIIT

Maalilaager "Ruhnu Nägu" 14.06 – 21.06. 2019 Ruhnu saarel

​

Toimus Eesti Maalikunstnike Liidu liikmete osavõtul portreede ja Ruhnu vaatamisväärsuste maalimine saarel.

Üritasime taastada professionaalsete maalikunstnike traditsiooni puhata ja töötada Ruhnu saarel.

Näitus saarel valminud maalidest Korsi talu räästaste all kestab suve lõpuni.

​

Osavõtjad:

Mall Nukke, Mauri Gross, Eneli Luiga, Maarja Nõmmik, Alina Orav, Kristiina Jakimenko, Eva Jänes, Anniki Kari.

 

- - - 

​

Tegin Ruhnu Kultuurikojas 2018 oma maalidest näituse. Viibisin Ruhnus nädala ja mulle sai selgesks, et see Eesti “ääremaa” erineb kõigist teistest paikadest, kus olen käinud.

Suheldes kohalikega köitsid nende lood ruhnlastest, Ruhnust. Ka ajalugu, just eelkõige Nõukogude-aegne. Kui Ruhnu oli kultuuriinimeste meelispaik, kus nii töötati kui ka puhati.

 

Siinsetel inimestel on omad lood, miks nad nii kaugele “tõmbekeskustest” elama on asunud. Põhjused on erinevad.

Kahtletamata ei ole see just kõige mugavam paik, nii ligipääsetavuse kui ka elutarvilike asjadega varustamise poolest. Tehakse vahet “suve-ruhnlaste” ja “põlis-ruhnlaste” vahel. Kohalikud ütlevad, et kes pole talve Ruhnus veetnud, ei ole päris kohalik.

 

Tuli idee “pärismaalasi” portreteerida.

Siis professionaalseid maalikunstnikke Maalikunstnike Liidust kaasates.

Seda enam, et maalitud portree ei ole “dokumenteerimine”, temas sisaldub palju rohkem kihte  kui fotos. Mõni neist on hoomatav, kuid seletamatu.

Maalimisel segunevad modelli ja kunstniku isiksused ja tõekspidamised loomingulisse sünergiasse.

 

“Ruhnu Nägu” üritusele järgneb vabaõhu näitus Ruhnu muuseumi juures.

MALL NUKKE

EML

​

- - - 

​

​

Mall Nukke kureeritav kunstiprojekt  "Ruhnu nägu" 2019 aastal Ruhnu Kultuuriaidas kuulub Eesti Maalikunstnike Liidu (EML) tegevuskavasse.

EML hindab Mall Nukke loomeprojekti kui erialakeskselt ning korralduslikult läbimõeldud kavatsust taaselustada professionaalse portreekunsti viljelemise tradistsioone Eestis. Sündmuse väärtus seisneb muuhulgas ka valdkondadevahelise liitva protsessi algatamises, vahetu kunstikogemuse võimaluse loomises.

 Alates modernismist on Läänemeremaade kunstiloos tuntud rannikualade nn kunstikolooniate levik Saksamaast Leedu ja Lätini. Sealsed külad ja asumid on tänaseni uhkuse ning eduga eksponeerimas end  turismikaardil oma kunagiste kuulsate külaliste loomingu eksponeerimise kaudu.

Eestis tasub taastada Ruhnu kunstielu traditsioone ning siduda neid tänase Eesti kultuurikogemusega  saarel, mis on olnud 70´l ja 80´l aastatel loomeinimeste jaoks üks olulistest “pesapaikadest”. Taoliste professionaalse suunitlusega protsesside algatamiseks on tänasel päeval  olemuslikku alust ning nõudlust, seda  nii kunstiarengute, kohaliku kultuuri  kui vaataja seisukohalt.

TIIU REBANE

EML