9. augustil 2021 lahkus meie seast maalikunstnik Silva Eher.
Silva Eher sündis 19. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. 1972–1977 töötas ta Eesti Telefilmi joonisfilmigrupis kunstnikuna. 1977.aastal astus õppima Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maali erialale, mille lõpetas 1983. Näitustel osales alates 1982. aastast.
Silva Eheri teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Venemaa Kultuuriministeeriumi, Tretjakovi galerii, Alma-Ata Kunstimuuseumi ja Kasahstani Uzhgorodi Kunstimuuseumi kogudes.
Silva Eheri loomingulises biograafias on arvukalt isikunäitusi. Need on olnud suhteliselt väikesed kuid kompaktsed tervikud, mõjudes omamoodi äraspidiste ja samas tähendusrikkalt pealkirjastatud lühilugudena. Mistõttu on Silva Eheri looming toiminud otsekui õigustusena näiliselt väikese inimese eksistentsile.
Silva Eheri sürrealistlike, tugeva sisendusjõu ja salapäraga looritatud maalide keskmes on heledas koloriidis maalitud naisolendite staatilised, otsekui rituaalsete toimingutega seotud grupid. Võib aimata kunstniku eskapismisoovi tänapäeva asjalikust ja merkantiilsest argipäevast.
Eheri maalide maailm on terviklik, napp kuid kõnekas on ka talle ainuomane laad oma tegelaste portreteerimiseks. Aastatega leidsid erinevaid meelteseisundeid registreerivad portreelised detailid ja stiilivõtted seal oma unikaalse koha. Nirvaana-laadses atmosfäärilisuses, ooker-roosa/helesinise/valge akordides võib näha teatud sarnasust teise fantastilise realismi laadis töötava Eesti maalikunstniku loominguga - Einar Venega.
Silva Eher on öelnud: „Meile kõigile on antud ainult üks elu. Kui hästi me suudame seda hoida ja elumängudele kaasa lüüa, peab olema selleks ka õnne! Eluvormide mitmekesisus lummab meid oma energia, temperatuuride, värvide, varjundite, lõhnade, maitsete, helide ja häältega. See kõik on IME.
Kahjuks on lõuend selle kõige jäädvustamiseks üsnagi mannetu. Kuid ikkagi on soov sinna jäädvustada võimete piires veidigi neid imelisi mänge.”
Võib olla enam kui kindel, et Silva Eheri loomingu suuruse ja sügavuse avastamine seisab Eesti kunstiavalikkusel veel ees. Taas oleme tunnistajaks, et zeitgeist pole just parim süvitsi minevate, tagasihoidlikumate kunstnikunatuuride jaoks, sobides aga valatult kõrgendatud tähelepanuvajadusega, ekspansiivsete loojate jaoks. Kurdistava trummipõristamisega üleskasvanud avalikkus kipub kõrge(ma)lt hindama pigem loomingut, mille turundamisse on professionaalne kunstimaailm ja galeriid/muuseumid märkimisväärselt panustanud.
Silva Eheri (maali)maailmas leidub sedavõrd palju valguse poole pürgivat morbiidsust ja intuitiivset teispoolsuse tunnetust, et mine tea - ehk oli talle kui mediteerivale kunstnikule antud rohkem teada inimestena meid kõiki eesootavast? “Koputa julgelt taeva väravaile, ja sulle avatakse?”
Jagame kurbust Silva Eherit leinama jäänud ema ja lähedastega.
Eesti maalikunst on jäänud vaesemaks suure südamega, isiklikku vabadust ja sõltumatust kunstimoodidest enam hindava isiksuse võrra.
Eesti Maalikunstnike Liit