Ettepanek autoripõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamiseks

18. mai 2026

Ettepanek autoripõhise sotsiaalkaitse mudeli arendamiseks

Adressaadid

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Autorite Ühing

Eesmärk: algatada loomeliitudeülene ühine ettepanek Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile Loovisikute ja loomeliitude seaduse täiendamiseks.

1. Ettepaneku tuum Teeme ettepaneku täiendada Loovisikute ja loomeliitude seadust selliselt, et professionaalsetel autoritel oleks võimalik saada järjepidev sotsiaalkaitse ja ligipääs vajalikele sotsiaalsetele tagatistele, ka juhul, kui nende loominguline sissetulek on ebaregulaarne. Ettepanek puudutab autoreid, kes loovad autoriõigusega kaitstud originaalteoseid ja teenivad tulu nende loomisest, müügist, kasutamisest või autoritasudest.

2. Taust ja probleem Praegune süsteem ei arvesta piisavalt autorite töö tegelikku olemust: loominguline töö on sageli projektipõhine, hooajaline ja ebaregulaarse sissetulekuga. See tähendab, et ka juhul, kui inimene töötab professionaalselt ja teenib oma loomingust tulu, võib tal puududa järjepidev ligipääs sotsiaalsetele tagatistele. Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viidud Praxis uuring on kaardistanud vabakutseliste loovisikute olukorda ning toonud esile sotsiaalkaitse lüngad ja ebastabiilse toimetuleku. Uuringu kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut. Ka Kunstnike Liit on aastaid tõstatanud vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse küsimust; 2022. aastal toetati universaalse ravikindlustuse ettepanekut ning toodi alternatiivina välja ka sotsiaalmaksu aastapõhine summeerimine või ravikindlustuse lahti sidumine sotsiaalmaksust.

3. Autori definitsioon Ettepaneku keskmes on autor kui originaalse teose looja. 1 Autor käesoleva ettepaneku tähenduses on isik, kes loob autoriõigusega kaitstud originaalse teose ning saab sellest tulu. Eesti autoriõiguse seaduse järgi tekib autoril teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Esmases käsitluses hõlmab autori mõiste eelkõige: • visuaalkunstnikku / maalikunstnikku • kirjanikku • heliloojat • stsenaristi • teisi autoreid, kelle põhitegevus on originaalteoste loomine Ettepaneku eesmärk on luua selge ja tõendatav raam professionaalseks autoritööks.

4. Kvalifitseerumise põhimõtted Süsteem peab olema tegevuspõhine. Autor võiks kvalifitseeruda juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. kuulumine tunnustatud loomeliitu või professionaalse tegevuse muul viisil tõendamine;

2. viimase 2–3 aasta jooksul loodud ja avalikult esitatud, avaldatud, müüdud või kasutusse antud originaalteosed;

3. aasta jooksul teenitud tulu originaalteoste loomisest, müügist, kasutamisest või autoritasudest vähemalt kokkulepitava aastapõhise miinimumlävendi ulatuses;

4. tulu tõendatavus Maksu- ja Tolliameti andmete, lepingute, arvete, autoritasude või muu dokumentatsiooni kaudu. Käesolevas ettepanekus lähtutakse töötasu alammäärast kui indikatiivsest lävendist; konkreetne mudel ja tingimused vajavad täiendavat analüüsi.

5. Ravikindlustuse võimalik lahendussuund Teeme ettepaneku analüüsida võimalust siduda ravikindlustus autorituluga selliselt, et professionaalsel autoril tekiks ravikindlustus juhul, kui tema aasta jooksul teenitud autoritulu ületab kokkulepitud miinimumlävendi.

Oluline on arvestada, et ravikindlustuse tekkimine ei sõltuks igakuisest ühtlasest sissetulekust, vaid tunnustaks autoritöö eripära: teose müük, honorar, stipendium või autoritasu võib laekuda mõnel kuul suuremas summas ja teisel kuul üldse mitte. Seetõttu on vajalik analüüsida muu hulgas järgmisi lahendusi:

1. sotsiaalmaksu arvestus aastapõhiselt autoritulule;

2. eraldi autoritele suunatud ravikindlustuse mehhanism Loovisikute ja loomeliitude seaduse kaudu.

6. Maksukohtlemise ettepanek

Teeme ettepaneku analüüsida autoritulu maksukohtlemist, arvestades selle eripära võrreldes regulaarse palgatuluga. Analüüsitavad suunad võivad hõlmata:

1. autoritulude aastapõhist arvestust sotsiaalkaitse eesmärgil;

2. piiratud mahus maksusoodustusi originaalteoste loomisest saadud tulule;

3. kulude lihtsustatud mahaarvamise võimalusi;

4. võimalikke mehhanisme, mille kaudu teoste kasutajad / tellijad saavad panustada autorite sotsiaalkaitsesse.

Rahvusvahelised praktikad näitavad, et autorite sotsiaalkaitset on võimalik korraldada eripärase töövormi alusel. Euroopas on kasutusel erilahendused, millest saab võtta põhimõttelisi eeskujusid. Saksamaa Künstlersozialkasse mudelis maksab kunstnik või autor osa sotsiaalkindlustusest ise, ülejäänu kaetakse riigi ja loometöö kasutajate panusega; Prantsusmaal on eraldi artistes-auteurs süsteem, mis käsitleb autoreid sotsiaalkaitses eraldi kategooriana. Eesti lahendus ei pea neid süsteeme kopeerima, kuid peaks kasutama sama põhimõtet: autoritöö ei ole hobi, vaid professionaalne ja tõendatav töövorm.

7. Alustame loomeliitudesse kuuluvatest autoritest

Esimeses etapis on otstarbekas süsteemi rakendada esmalt nende loomeliitude liikmetele, kes loovad originaalseid autoriteoseid, sest nende professionaalne staatus ja tegevus on juba osaliselt valideeritud, kontrollitud ning nende puhul on olemas institutsionaalne raamistik; samuti on loomeliitudel olemas kogemus loovisikute toetuste vahendamisel. Kehtiv Loovisikute ja loomeliitude seadus juba seob loometoetuste süsteemi tunnustatud loomeliitude ja vabakutseliste loovisikutega. Samas on oluline näha ette võimalus laiendada süsteemi ka loomeliitudesse mittekuuluvatele professionaalsetele autoritele, kelle tegevus on tõendatav. Täiendava praktilise alusena on tänaseks Äriregistris juba nähtav Loomeliidu liikmelisuse info, mis aitab professionaalset loomingulist tegevust paremini tuvastada ja loob eelduse võimalike tulevaste lahenduste administratiivseks rakendamiseks.

8. Ettepanek järgmisteks sammudeks

Palume Eesti Kunstnike Liidul, Eesti Kirjanike Liidul, Eesti Heliloojate Liidul ning Eesti Autorite Ühingul kaaluda ühise seisukoha kujundamist järgmistes punktides:

1. toetada autoripõhise sotsiaalkaitse mudeli väljatöötamist;

2. toetada Loovisikute ja loomeliitude seaduse täiendamist autoritöö eripära arvestavas suunas;

3. teha ettepanek Kultuuriministeeriumile töögrupi moodustamiseks koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga;

4. paluda analüüsida autoritulude aastapõhist sotsiaalmaksu arvestust ja ravikindlustuse sidumist tõendatud autorituluga;

5. töötada välja selged ja kontrollitavad kvalifitseerumise kriteeriumid, mis eristavad professionaalset autoritegevust harrastustegevusest ning arvestavad loomingulise töö eripära;

9. Ettepaneku eesmärk ja mõju

Ettepaneku eesmärk on aidata kujundada professionaalse autoritöö eripära arvestavat süsteemi, mis toetab loometöö jätkusuutlikkust ning Eesti kultuurivaldkonna arengut. Autoritöö loob väärtust mitmes majandussektoris ning panustab Eesti kultuurilisse ja rahvusvahelisse nähtavusse. Autoritöö on oluline osa Eesti kultuuriruumist ning seotud paljude valdkondadega, sealhulgas kirjastamise, näitusetegevuse, muusika-, filmi- ja haridusvaldkonnaga. Samal ajal lähtub kehtiv süsteem peamiselt regulaarse palgatöö loogikast ega arvesta täielikult loomingulise töö eripäraga. Ettepaneku eesmärk on toetada selliste lahenduste kujundamist, mis arvestavad professionaalse autoritöö tegelikku töökorraldust ja panust kultuurivaldkonda.

10. Kokkuvõte

Teeme ettepaneku algatada liitudeülene protsess, mille eesmärk on:

• täiendada Loovisikute ja loomeliitude seadust autoripõhise sotsiaalkaitse suunas;

• luua professionaalset autoritööd arvestavad sotsiaalkaitse võimalused;

• töötada välja õiglased ja kontrollitavad kvalifitseerumise kriteeriumid ja süsteem;

• analüüsida autoritulude maksukohtlemist ja aastapõhist sotsiaalmaksu arvestust;

• luua mudel, mis algab loomeliitude liikmetest, kuid ei välista tulevikus liitudesse mittekuuluvaid professionaalseid autoreid.

Allakirjutanud: Liis Koger, ettepaneku algataja

Ettepanek on saanud Eesti Maalikunstnike Liidu toetuse 2026. aasta üldkoosolekul.