Leedu kunstnike sotsiaalkaitse alates 1996

Leedus kehtivad professionaalsete kunstnike sotsiaalsed garantiid juba 1996. aastast, mil vastu võeti „Kunstniku ja kunstnike organisatsioonide staatuse seadus“ (Meno kūrėjo ir meno kūrėjų organizacijų statuso įstatymas).

See seadus sätestas ametliku kunstniku staatuse ning riikliku kohustuse tagada sotsiaalkindlustuslik kaitse neile, kelle peamine elatusallikas on loometöö, kuid kelle tulu on ebastabiilne või alla miinimumpiiri.

Sellest tulenevalt katab Leedu riik sellistele kunstnikele osa või kogu sotsiaalkindlustuse miinimumkohustuse ning tagab ligipääsu riiklikele toetustele loomepuhkuse ja loometöö katkemise perioodidel. Maksueraldus: alates 2017. aastast saavad eraisikud suunata kuni 1,2 % oma tulumaksust kunstnikele, kellel on ametlik kunstniku- ja kasusaaja staatus.

Eestis puudub seni vastav seaduslik raamistik. Leedu mudel näitab, et selline süsteem on võimalik, jätkusuutlik ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Leedu kunstnike ja kunstiorganisatsioonide staatuse seadus

Kunstnike ja kunstiorganisatsioonide staatuse seadus (1996) sätestab alused ja korra kunstniku ning kunstiorganisatsiooni staatuse andmiseks ja tühistamiseks.

Seaduse kohaselt antakse kunstniku staatus isikule, kes tegeleb professionaalse kunstiloomega, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1. Isiku individuaalne või kollektiivne looming on professionaalsete kunstikriitikute poolt avaldatud monograafiates, arvustustes või artiklites positiivselt hinnatud kui professionaalne kunst.

2. Isiku looming on kantud üldharidus-, kutseõppe- või kõrgkoolide õppekavadesse, mis on kinnitatud seadusega ettenähtud korras.

3. Isiku või kunstnike rühma loomingut on autasustatud riiklike või rahvusvaheliste kunstipreemiate, muude kunstnike organisatsioonide auhindade või professionaalsete kunstiloojate ja/või esitajate rahvusvaheliste konkursside laureaaditiitlitega (v.a õpilaste ja tudengite võistlused).

4. Isiku kunstiteosed on omandanud Leedu või välisriikide riiklikud muuseumid või galeriid.

5. Isik on vähemalt viis aastat avaldanud kunstikriitilisi artikleid ja arvustusi leedu või välismaa väljaannetes, või talle on omistatud teaduste doktorikraad või kunstide doktorikraad vastava kunstiala uurimistöö eest.

6. Isik õpetab kõrgkoolis kunstiõppe erialasid ning töötab professori või dotsendina asutuses, mis koolitab professionaalseid kunstnikke vastavalt kunstiõppe kavadele.

7. Isik on individuaalselt või koos kunstnike rühmaga valitud esindama Leedut rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalse kunsti sündmustel.

Sotsiaalkaitse ja riiklik toetus

Seaduse artiklis 11 on määratud, et kunstnikke toetatakse Kunstnike sotsiaalkaitse programmi kaudu, mille valitsus kiitis heaks 2011. aastal (viimane redaktsioon 2023).Programm tagab riigi rahalise kohustuse katta kunstnike sotsiaal- ja tervisekindlustuse maksed ning toetada füüsilisest isikust loovisikuid.

Üks programmi eesmärke on loomelise seisaku toetuse maksmine kunstnikele. Loomeline seisak tähendab ajutist perioodi, mil tööealisel kunstnikul puuduvad objektiivsetel põhjustel võimalused tegeleda loominguga ja/või levitada oma loomingu tulemusi. Loomelise seisaku toetus on võrdne miinimumpalgaga, mida makstakse kunstnikele programmi eelarvest.Programmi 2022. aasta redaktsioon sätestas ka toetuste maksmise korra eriolukorra või karantiini ajal.

Kunstiorganisatsiooni staatuse andmine

Seadus määratleb ka korra, mille alusel võib ühendusele anda kunstiorganisatsiooni staatuse.Staatus antakse, kui täidetud on järgmised tingimused:

1. Ühenduse on asutanud vähemalt 25 kunstnikku.

2. Ühenduse liikmeteks on ainult kunstnikud või kunstnike staatusega organisatsioonid, mis ühendavad vähemalt viis liiget.

3. Ühendus edendab kõrge professionaalse tasemega kunstiloomingut, selle mitmekesisust ja levikut.

4. Ühendus loob tingimused oma liikmete loominguliseks tööks ja erialaseks arenguks.

5. Ühendus tagab, et kunstiteosed oleksid avalikkusele kättesaadavad.

6. Ühendus esindab kogu riigi (mitte ainult ühe piirkonna) kunstnikke.

Kunstnike ühendused ja nende roll kultuuripoliitikas

2025. aastal teatas Leedu Kultuuriministeerium, et 19 liitu ja ühendust omavad ametlikku „kunstiorganisatsiooni staatust“. Need organisatsioonid täidavad olulist rolli riigi kultuuripoliitikas.

Mitmete kultuuripoliitikat reguleerivate seaduste kohaselt on neil organisatsioonidel õigus delegatsiooniõigusele – nad võivad nimetada oma esindajaid nõuandvatesse või otsustuskogudesse (nõukogud, komisjonid, sihtasutused).Seega osalevad kunstnikud kultuuripoliitika kujundamises eelkõige oma liitude ja ühenduste kaudu.

Rahastamine ja toetused

Individuaalsete kunstnike ja kunstiorganisatsioonide projektide rahastamine toimub peamiselt Leedu Kultuurinõukogu kaudu. Nõukogu annab toetusi mitte ainult kunstnikele, kellel on kunstilooja staatus, vaid ka kõigile kultuuri- ja kunstiloojatele, kes on Leedu, Euroopa Liidu või kolmandate riikide kodanikud, kui nende tegevus on seotud Leedu kultuuri ja kunsti loomise või levitamisega.

Aastatel 2014–2024 on Kultuurinõukogu individuaalne loometoetus kahekordistunud, kuid jääb siiski alla riigi keskmise netopalga.2024. aasta esimese kvartali seisuga oli keskmine palk 1333 € kuus, samas kui Kultuurinõukogu loometoetus oli 800 €.

Uuring kunstnike sotsiaalsest ja loomingulisest olukorrast

2024. aastal tellis Kultuurinõukogu uuringu kunstnike sotsiaalsest ja loomingulisest olukorrast.Uuringu järgi oli Leedus 2024. aastal 16 849 kunstnikku, kellest 51,7 % olid naised ja 48,3 % mehed.Ainult 12 % vastanutest ütlesid, et suudavad elatuda üksnes loomingulisest tegevusest.32,8 % kunstnikest töötas püsivalt riigi või omavalitsuse kultuuriasutustes.

Kunstnike keskmine sissetulek jääb alla riigi keskmise – see on umbes 78 % riigi keskmisest kuupalgast. Mediaan­tulu on 750 €, keskmine 1090 € kuus.

Suurem osa kunstnikest nõustus väitega, et „kunstnikud aitavad kujundada ühiskonna väärtusi“ (60 % täielikult, 25 % pigem nõus) ja et „on oluline panustada kultuuri ja kunsti arengusse“ (72 % täielikult, 16 % pigem nõus).Samas leiavad paljud, et kunstnikke ei väärtustata piisavalt – 37 % ei nõustu väitega, et Leedu kultuuripoliitikas rõhutatakse kunstniku rolli, ning 48 % ei pea kunstniku ametit ühiskonnas prestiižseks. / https://www.culturalpolicies.net/

Social Protection of Artists in Lithuania since 1996

In Lithuania, social guarantees for professional artists have been in force since 1996, when the Law on the Status of Artists and Artists’ Organisations (Meno kūrėjo ir meno kūrėjų organizacijų statuso įstatymas) was adopted.

This law established the official status of an artist and the state’s obligation to ensure social security protection for those whose main source of livelihood is creative work but whose income is unstable or below the minimum threshold.

As a result, the Lithuanian state covers part or all of the minimum social insurance obligations for such artists and guarantees access to state benefits during creative leave or periods when artistic work is interrupted.

Tax allocation: Since 2017, individuals have been able to allocate up to 1.2% of their personal income tax to artists who hold both official artist and beneficiary status.

In Estonia, no comparable legal framework exists so far. The Lithuanian model demonstrates that such a system is possible, sustainable, and compatible with European Union law.

The Law on the Status of Artists and Artists’ Organisations

The Law on the Status of Artists and Artists’ Organisations (1996) establishes the foundations and procedure for granting and revoking the status of an artist or an artists’ organisation.

According to the law, the status of an artist is granted to a person engaged in professional artistic creation who meets at least one of the following criteria:

• The person’s individual or collective work has been positively evaluated as professional art in monographs, reviews, or articles published by professional art critics.

• The person’s work is included in general education, vocational, or higher education curricula approved in accordance with the law.

• The work of the person or a group of artists has received national or international art awards, prizes from artists’ organisations, or laureate diplomas from professional art creators’ or performers’ international competitions (except student or pupil contests).

• The person’s artworks have been acquired by national museums or galleries in Lithuania or abroad.

• The person has published art-critical articles and reviews in Lithuanian or foreign publications for at least five years, or has been awarded a Doctor of Science or Doctor of Arts degree for research in an art-related field.

• The person teaches art disciplines and holds the position of professor or associate professor at a higher education institution that trains professional artists under art study programmes.

• The person has individually or jointly with a group of artists represented Lithuania at internationally recognised professional art events.

Social Protection and State Support

Article 11 of the law stipulates that artists are supported through the Artists’ Social Security Programme, approved by the government in 2011 (last revised in 2023).The programme guarantees the state’s financial obligation to cover social and health insurance payments for artists and to support self-employed creators.

One of the programme’s objectives is to provide creative idle time allowances for artists. Creative idle time refers to a temporary period during which an artist of working age, for objective reasons, is unable to create or to disseminate artistic results. The payment equals the minimum monthly wage and is financed from the programme’s budget.The 2022 revision of the programme also introduced provisions for payments during emergencies or quarantine periods.

Granting the Status of an Artists’ Organisation

The law also defines the procedure for granting the status of an artists’ organisation to an association. The status is granted if:

• The association is founded by at least 25 artists;

• Only artists or organisations holding artist status (and uniting at least five members) may be members;

• The association promotes artistic creation of high professional value, its diversity, and dissemination;

• It provides conditions for the creative work and professional development of its members;

• It ensures public access to artworks;

• It represents artists nationwide, not only in a single region.

Artists’ Associations and Their Role in Cultural Policy

In 2025, the Lithuanian Ministry of Culture reported that 19 unions and associations held official artists’ organisation status. These organisations play an essential role in shaping the country’s cultural policy.

According to several cultural policy laws, these organisations have delegation rights, enabling them to appoint representatives to advisory and decision-making bodies (such as councils, commissions, and foundations). Thus, artists primarily participate in cultural policymaking through their unions and associations.

Funding and Support

Funding for individual artists and artists’ organisations’ projects is primarily distributed through the Lithuanian Council for Culture.The Council awards grants not only to artists with official creator status but also to all cultural and artistic creators—citizens of Lithuania, EU member states, or third countries—whose activities are related to the creation or dissemination of Lithuanian culture and art.

Between 2014 and 2024, the size of individual grants provided by the Council nearly doubled, although it remains below the national average net salary. In the first quarter of 2024, the average wage in Lithuania was €1,333 per month, while the Council’s creative grant amounted to €800 per month.

Study on the Social and Creative Situation of Artists

In 2024, the Lithuanian Council for Culture commissioned a Study on the Social and Creative Situation of Artists.According to the study, there were 16,849 artists in Lithuania in 2024 — 51.7% women and 48.3% men.Only 12% of respondents said they could make a living solely from creative work, while 32.8% held permanent positions in state or municipal cultural institutions.

Artists’ average income lags behind the national average, amounting to about 78% of the average monthly wage.The median income was €750, and the average income €1,090 per month.

Most artists agreed that “artists contribute to shaping social values” (60% strongly agree, 25% agree) and that “it is important to contribute to the development of culture and the arts” (72% strongly agree, 16% agree).At the same time, many believe that artists are undervalued — 37% disagreed that Lithuanian cultural policy emphasises the role of artists, and 48% did not consider the artist’s profession prestigious in society.

For more information: https://www.culturalpolicies.net/