Art Tube ehk Soome-Eesti kunsti kiirtee
Tiiu Rebane
https://www.tuglas.fi/art-tube-ehk-soome-eesti-kunsti-kiirtee ja https://www.tuglas.fi/art-tube-eli-suomalais-virolaisen-taiteen-pikatie?fbclid=IwAR0B4OIb5DuUdbm2PBbuY1-CsGtQwUC9-IcwKf3d33OhWfm8BiKXa2p148M
See, et kunst on üks paljudest keeltest, milles saab rääkida, kui tuntakse vajadust iseennast ja maailma väljendada, ei ole mingi uus tõsiasi. Ehkki meie soome-ugri keelkonda kuuluvad eesti ja soome keel on ühed maailma vanimad ning oma väljendusjõu poolest rikkaimad keeled, on inimese maailmatajus ja mõtlemises alati midagi sellist, mida saab välja öelda või „kirja panna“ vaid pildikeeles. Kui palju Eestis tänasel päeval teatakse Soome kunstist ning kuivõrd on Soomes tuttav Eesti kunst? See küsimus on juba pikemat aega saatnud eelkõige kunstnikke ja kunstikorraldajaid endid. Meie kui naabrite kunstiruumid on vastastikku ühtaegu nii tuttavad kui tundmatud. Me ei tea kõike, mis üle lahe kunstis toimub, ei taju naaberrahva kultuuri vormivaid peenemaid nüansse. Me ei ole juba kaua aega olnud omavahel kuigi aktiivses dialoogis, mis seisneks kunstnikevahelises suhtlemises, näituste ning uute teoste ootamises, aruteludes ning vaidlustes. Oleme kujunenud teineteise jaoks uuteks terra incognita`teks, mida oleks aeg taasavastada ja mille kunstirahvaga oleks huvitav uuesti tutvust teha. Oleme kunstielus harjunud, et paljud olulised arengud ja muutused võivad seista õnneliku juhuse taga. Just juhuse tahtel leidsime Eesti Maalikunstnike Liiduga 2020. aastal internetist Helsingi Kunstnike Liidu teate Suomenlinnas asuva Rantakasarmi galerii avatud konkursist. Tänu sellele toimus (lugupidava viitega Aleksis Kivi unustamatule suurteosele) Mall Nukke ja allakirjutanu poolt kureeritud näitus „7 kunstnikku“. Sellest näitusest Rantakasarmi ajalooliselt kuulsas galeriis sai justkui proloog edasisele koostööle Helsingi Kunstnike Liiduga. Liidu presidendi Satu Kalliokuusi huvi Eesti vastu ja teadmised siinsest kultuurist on olnud põhjapanevaks tõukejõuks, miks meie kaks loomeliitu ehk Eesti Maalikunstnike Liit (EML) ja Helsingi Kunstnike Liit (HKL) on veetnud tänavuse aasta tõsise kunstimaratoni vaimus, miks oleme otsustanud tegutseda kultuurivahetuse lipu all ka järgmised kolm aastat ning miks meie mõte on hakanud lendama Eestist ja Soomest kaugemale, haarates koostööplaanidesse ka Läti ja Leedu. 2022. aasta koostöökogemus näituste koostamisel kinnitab algset aimdust meie kultuuride hoomamatust suurusest, justkui varjust leiduvatest põnevatest autoritest, huvitavatest arengusuundadest aktuaalses kunstis ning tundlikest ja tundmatutest nüanssidest naabrite kunsti sisus. Et seda maailma tundma õppida, et suuta selles orienteeruda ja koostada kaarte, kuhu märkida kõik need erinevad rikkalikud „maavarad“, mida imetleda või kaevandada, tuleb teha edasisi pikaajalisi plaane ja kaasata neisse uurimuslikesse protsessidesse kunstnikke, kunstiteadlasi, kriitikuid, kultuurimaju, galeriisid, kunstiresidentuure ja paljusid teisi, kes tunnevad ja teavad kunstelu väärtust ning tähendust ühiskonna jaoks. Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub inimene. Mida tehnoloogilisem või komplitseeritum on meid ümbritsev maailm, seda enam vajab inimene teist inimest – inimest kui sõltumatut loojat, iseseisvat mõtlejat, autorit. Sellises olukorras saab kunst, teos ja selle autor olla teeviidaks, olles nii triger kui trikster või ilmutus, mis ajendab vaatajat nägema, tajuma, vahet tegema, mõtlema, üllatuma. Praegusel ülemaailmselt keerulisel ajal tundub, et oleme oma idealistliku mõttega hiljaks jäänud, et muusad peaksid justkui vaikima, kui kahurid räägivad. Kuid kas see on ikka nii? Kas hinge kõnetamine kunsti kaudu ei ole just nüüd kõige õigem või vajalikum tegu? Kas mitte just nüüd, kui gigantsed jõud on rakendatud hävingu vankri ette, ei ole vaja teha kõiki neid metafüüsilisi headuse ja valgustuse žeste, mis vähegi võimalik? „ART TUBE 1“, Kadrioru Galerii. Vaade näituse avamiselt. Foto: HAA Kunstnikena ja kultuurielu korraldajatena on Helsingi Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu meeskonnad jäänud just sellisele positsioonile. 2022. aastal toimus FINESTi projekti raames Helsingis, Tallinnas ja Pärnus kokku seitse eripalgelist näitust. Helsingi Kunstnike Liidu korraldatud näitused „ArtTube1“ –Kadrioru galeriis Tallinnas ja „ArtTube2“ – Pärnu Linnagaleriis on oma pealkirjadeks ammutanud inspiratsiooni kunagisest ideest kaevandada Helsingi ja Tallinna vaheline veealune kiirtee ehk Eesti-Soome toru. Sümboolselt sai see kiirteetoru tänavu näituste näol teoks. Kahel näitusel esines kokku 56 Soome kunstnikku. Sümboolselt kõlab ka loomeliitude ühisnäitus „Meri“ Helsingi Rantakasarmi ja Malmi galeriis, mille osalemiskonkurss andis mõlema riigi autoritele teema tõlgendamisel vabad käed ning kus esines kokku 46 kunstnikku. Sarnase looduskeskse häälestusega viis Eesti Maalikunstnike Liit Helsingi Eesti suursaatkonda 2022. aasta alguses ühisnäituse „Eestimaised stiihiad“, mis esitles 11 Soome lahe lõunakalda autori arusaamu loodusjõudude olemusest ja kujutamisvõimalustest. Rantakasarmi galeriisse Eesti maalikunsti väljapaneku koostanud Vilen Künnapu tõi põhjanaabrite ette ülevaatliku väljapaneku uutest suundadest Eesti maalikunstis. Künnapu presenteeritud „Neonaivism“ tõstis pjedestaalile võimalikult vaba, siira ja mängiva autori – „metsiku haritlase“ vastandina kunagisele „üllale metslasele“. Helsingis Katariina galeriis oli kahe EML liikme Karl-Kristjan Nageli ja Mall Nukke isiknäitus. Nende, seni välisnäitustel vähe esintatud autori maaliloomingu aktuaalsus ja maalikeele originaalsus väärivad väljatoomist. Kui Nagel on eksistentsiaalse pilgu pööranud subjektiivsetele territooriumidele ning isegi solipsismi, siis Nukke uuem looming on oma haardesse võtnud globaalpoliitilised küsimused. 2022. aasta sai Eesti Maalikunstnike Liidule ja Helsingi Kunstnike Liidule kultuurivahetuses läbimurdeaastaks, see andis aimu tugevast loomepotentsiaalist, mis Soome lahe kallastel eksisteerib ja avaldamist ootab. Suvel Eesti Kunstnike Liidu Muhu kunstitalus Helsingi kunstiresidente kostitades, teavet jagades ja paikkonda tutvustades, sai kõigile osapooltele selgeks, kuivõrd suur on tegelik koostöösoov ja -vajadus. Jätkame samas vaimus. 2023. aasta on järgneva kolmeaastase koostöötsükli ettevalmistav ja uurimuslik periood, mille jooksul kaardistaatakse ühiselt Eesti, Soome ja Leedu kujutavat kunsti – nii maali, fotot, skulptuuri, installatsiooni kui graafikat.
Elo 1/2023