Autorikaitsest, EML küsimustele vastab EAÜ

Eesti Maalikunstnike Liit esitas Eesti Autorite Ühingule mõned täpsustavad küsimused seoses elavate autorite tööde reprode avaldamisega meedias või trükistes ning autorikaitse teemadel üldiselt. Lisaks uurisime, kuidas erineb EAÜ poolne kunstniku esindamine muusikute esindamisest ning kuidas kunstnik EAÜga igapäevaselt peaks suhtlema (teoste deklareerimine, publikatsioonide esitamine EAÜle jms)

Esitame siinkohal lugemiseks EAÜ põhjalikult informatiivse vastuse:

Tänan kirja ja küsimuste eest.

Alustuseks mõni sõna EAÜ rollist kujutava kunsti aautorite õiguste esindamisel.

EAÜ asutati 8.oktoobril 1991 16. autori poolt, kusjuures asutajate hulgas oli 3 kunstnikku.

Seega juba algusest peale hakkas EAÜ tegelema ka kunstiteoste autorite õiguste teostamisega.

Aasta aastalt on EAÜ liikmeks astunud kunstnike arv suurenenud.

Sellele on kaasa aidanud ka selgitustöö läbi Kunstnike Liidu, mille aastakoosolekutel on EAÜ jurist , Anne-Ly Hussar, korduvalt selgitanud EAÜ tööd kunstnike esindamisel ja propageerinud liitumist EAÜ-ga.

Liikmeid

1999-45

2005 – 133

2011-200

2022-250

2025- 294

Käesoleval aastal on Kunstnike Liidu liikmete arv 999, kuid EAÜ liikmeid on nendest ainult 294.

Kunstnikul üksi on oma autoriõigusi teostada keeruline.

Kogu maailmas levinud praktika kohaselt toimub ka Eestis autoriõiguste kollektiivne esindamine. See tähendab, et kunstnikud kogunevad ühingusse, kes nende õigusi esindab.

EAÜ kogub oma liikmetele tasu nende teoste kasutamise eest Eestis.

Tänu vastastikuse esindamise lepingutele teiste riikide analoogiliste ühingutele kogutakse EAÜ liikmetele autoritasusid nende teoste kasutamise eest ka teistes riikides.

Põhimõtteliselt on kunstnikel võimalik valida, et kas nad soovivad teostada oma varalisi õigusi ise või läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni ehk Eestis siis vastavalt läbi EAÜ.

Kui soovitakse seda teha läbi EAÜ, siis tuleb astuda EAÜ liikmeks ja loovutada osad oma varalistest õigustest EAÜ-le.

Mis tähendab seda, et kunstnik ise ei saa enam lubada ega keelata oma teoste kasutamist teatud valdkondades ja ise kasutajatega kokku leppida autoritasu suuruses. Seda kõike teeb tema eest EAÜ.

EAÜ annab lubasid ja/või kogub tasu kujutava kunsti teoste (sh maali-, graafika- ja skulptuuriteosed) kasutamisel järgmistel juhtudel:

• Teose edastamisel ja taasedastamisel televisiooni, kaabelvõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite vahendusel

• Teose reprodutseerimisel ehk ühe või mitme koopia valmistamisel teosest või teose osast mis tahes materiaalses vormis

• Teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel ehk teose kasutamisel sellisel viisil, et isikud saavad seda kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal, sh Interneti vahendusel

• Teose edasimüümisel ehk teose originaali edasimüümisel avalikul enampakkumisel (oksjonil), samuti kunstigalerii või kunstiteoste vahendaja kaudu. Kusjuures seda edasimüügitasu makstakse kunstnikele või nende pärijatele ainult EAÜ kaudu.

Reprodutseerimine

1. Kuidas toimida, et trükimeedias reprodutseeritud kunstiteoste info jõuaks EAÜ-sse ning

trükimeedias ilmunud fotole jäädvustatud teose autor saaks autoritasu?

Reprodutseerimine trükistes puudutab juba olemasolevaid ja avalikustatud kujutava kunsti teoseid

(maal, graafika, skulptuur)

Kui autor loob teosed/illustratsioonid spetsiaalselt uue trükise tarbeks, siis EAÜ ei puutu asjasse.

Sellisel juhul sõlmivad tellija ja autor omavahel vastava autorilepingu ja lepivad tingimustes ja

autoritasus kokku omavahel.

EAÜ esindab ja kogub tasu ainult oma liikmete https://eau.org/meist/liikmed/ kujutava kunsti teoste

reprodutseerimise korral erinevates trükistes: raamatud, ajakirjad, ajalehed, infolehed/broźüürid,

kalendrid, postkaardid, dekoratsioonid ja plakatid, internet/veebilehed, margid, suveniirid ja erinevad

tooted.

Tasu arvestatakse EAÜ hinnakirja alusel ja see on leitav siit: https://eau.org/wpcontent/

uploads/Kunstiteoste-reprodutseerimise-tariifid-alates-1.01.2024.pdf

Protsess on iseenesest lihtne. Kui trükise autor või kirjastus soovib väljaantavas trükises kasutada

mõnd EAÜ poolt esindatud autori teost, siis võtab ta meiega ühendust ja esitab vastava taotluse

(projekti lühikirjeldus; trükise pealkiri ja autor; reprodutseeritava kunstiteose autor; kunstiteose

nimetus; kujutise suurus lehel; kunstiteose aukoht trükises: sisuleht, esikaas, tagakaas; trükise tiraaź)

Taotluses toodud andmete alusel koostab EAÜ kalkulatsiooni ja peale selle kinnitamist vormistame

taotlejaga kahepoolselt allkirjastatud lihtlitsentsilepingu. Luba kunstiteose kasutamiseks hakkab

kehtima peale arve tasumist.

Seega- autor ei pea ise midagi tegema, kõik kasutusload ajab korda taotleja. Kõik load peavad olema

korda aetud enne teose trükkimist.

Kuid autoril /EAÜ liikmel on alati võimalik EAÜ kaudu kontrollida, kas taotleja on andmed EAÜ-sse

edastanud.

2. Kas vastavale reprole on seatud eritingimusi? (Kas kujutava kunsti teos peab olema fotol näha

100% vms)

Kunstiteose reprodutseerimiseks tuleb saada teose autoriôiguste valdajalt eelnevalt luba.

 Teos peab olema reprodutseeritud tervikuna ja muutmata kujul.

 Detaili kasutamiseks tuleb kasutajal saada ôigustevaldajalt täiendav luba.

 Värvilise reproduktsiooni korral tuleb täpselt järgida teose originaali värvilahendust. Enne

lõpliku loa andmist teose reprodutseerimiseks võib EAÜ nõuda näidisena trükiproovi,

veendumaks selle heas kvaliteedis.

 Teose kasutajal ei ole õigus teha ilma autori loata teoses muudatusi.

 Loa saaja kohustub reproduktsiooni juures viitama kunstiteose autoriõiguste valdajale

järgmisel viisil: autori nimi, teose nimi © EAU 2025

3. Kuidas toimida, et trükimeedias ilmunud fotode autor saaks autoritasu?

Nagu ma esimese küsimuse all juba vastatsin, siis EAÜ suhtleb trükise autori, kirjastaja või trükise

väljaandjatega, kelle kohustus on enne teose trükki minekut kõik load korda ajada. Üldiselt võib

kirjastajate tööga rahul olla, sest aasta-aastalt on teave autoriõiguste nõuete kohta jõudnud nii

kasutajate, kirjastajate kui ka autoriteni.

Kas on seadusepõhiselt on olukordi, kus trükimeediale saadetud ja seal ilmunud fotode eest ei pea

autoritasu maksma?

Autoriõigusega kaitstud teoseid saab vabalt kasutada ainult juhul kui (vt AutÕS §17):

 selline vaba kasutamise võimalus on AutÕS §-des 18-25 otseselt ette nähtud;

 selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;

 selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid.

See on n-ö kolmeastmeline test, mis tuleb läbida enne kui hakatakse mingit autoriõigusega kaitstud

teost vabalt kasutama.

Esimene test: Näiteks AutÕS § 19 lg 1 punkti 2 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu

maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning

avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega lubatud õiguspäraselt avaldatud teost kasutada

illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline

kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, arvestades käesoleva lõike punktis 3² sätestatud erisusi.

Autoriõiguse seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022016

Kui konkreetne kasutus ei vasta AutÕS § 19 lg 1 punktis 2 toodud vaba kasutamise juhtumi kirjeldusele,

siis ei ole vaja järgmise kahe testiküsimuse juurde minna. Kui aga vastab, siis tuleks arutada ka seda,

et kas antud kasutus võib olla vastuolus teose tavapärase kasutusega või kahjustada põhjendamatult

autori seaduslikke huvisid.

Mis puudutab illustreerival eesmärgil vaba kasutamist, siis see võib erinevate teoseliikide puhul

tähendada erinevat mahtu, näiteks romaanist väikest osa (paar lehekülge, peatükk), ka muusikateose

(fonogrammi) puhul võib illustreerival eesmärgil mõnel juhul olla õigustatud vaid katkendi kasutamine

muusikateosest (ka fonogrammist), samas luuletuse või kujutava kunsti teose puhul võib eelduslikult

aga kasutada illustreerival eesmärgil tervet teost.

Üldsusele kättesaadavaks tegemine

4. Samad küsimused (1-3) meedia veebipublikatsioonide ja portaalide kohta. (Näiteks

kultuur.err), ehk kultuuriteated ja arvustused koos fotodega või fotogaleriidega ainult

veebipõhiselt

Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saaksid teoseid kasutada nende poolt

individuaalselt valitud kohas ja ajal ehk õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele kirjutati Eesti

seadusesse alles 2005. a. EL direktiivi alusel. Selle õiguse mõte on lubada teose kasutamist

digitaalkeskkonnas (internetis). Järelikult, mistahes teost, olgu see muusikateos, kirjandusteos,

kujutava kunsti teos jne võib internetis levitada vaid juhul, kui autor on selleks selgesõnaliselt oma loa

andnud.

Kuid ka siin on seadusepõhiseid erandeid, mille puhul võib teose kujutist kasutada ilma autori

nõusolekuta ja tasu maksmata.

§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades

alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose

reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise

üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda

kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud

autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.

§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise

eesmärkidel on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see

on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:

4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses

reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab

päevasündmuste kajastamise vajadusele.

Mis puudutab ajalehti, ajakirju ja nende veebiportaale, siis reprodutseerimine nendes toimub vastavalt

„Hea tava kokkuleppele kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes“, mille täisteksti leiab Eesti

Meediaettevõtete Liidu veebilehel.

Toon siinkohal välja need vaba kasutamise juhtumid, kus meediaettevõtted võivad päevakajaliste

sündmuste raames kunstiteoseid kuvada oma kanalites vabalt ja tasu maksmata:

Sündmust saab käsitleda päevakajalisena, kui seda on meediakanalis kajastatud alltoodud

ajavahemiku jooksul:

1. Näituse avamine:

 päevalehtede puhul (ajaleht, mis ilmub kuni 6 korda nädalas) ühe nädala jooksul näituse

avamisest;

 nädalalehtede puhul (näit. Eesti Ekspress) kahe nädala jooksul näituse avamisest;

 ajalehed, mis ilmuvad kord kuus (näit. Müürileht) ühe kuu jooksul näituse avamisest;

 digilehed ja meediakanalite veebilehed ühe nädala jooksul näituse avamisest.

2. Oksjoni toimumine:

 päevalehtede puhul (ajaleht, mis ilmub 6 korda nädalas) ühe nädala jooksul peale oksjoni

toimumist;

 nädalalehtede puhul kahe nädala jooksul oksjoni toimumisest;

 kord kuus ilmuvate ajalehtede puhul ühe kuu jooksul oksjoni toimumise ajast;

 digilehed ja meediakanalite veebilehed ühe nädala jooksul oksjoni toimumisest.

3. Illustratsioonidega raamatu ilmumine:

 3.1. kõikides väljaannetes kuni üks kuu müügile tuleku hetkest;

4. Vana kunstiteose leidmine:

 päevalehtede puhul (ajaleht, mis ilmub 6 korda nädalas) ühe nädala jooksul fakti avalikuks

tulekust;

 nädalalehtede puhul kahe nädala jooksul fakti avalikuks tulekust;

 kord kuus ilmuvate ajalehtede puhul ühe kuu jooksul fakti avalikuks tulekust;

 digilehtede ja meediakanalite veebilehtede puhul ühe nädala jooksul fakti avalikuks tulekust.

Nagu eelnevast on näha, siis paljud publikatsioonid meedias mahuvad AutÕS § 19 vaba kasutuse

erandi alla ja sellisel juhul ei ole tarvis avaldamiseks luba küsida ja tasu maksta.

Kuid kui tegu ei ole vaba kasutamise juhtumiga, vaid persooniloo, arvamusartikli /arvamuslooga, siis

nende juures kuvatud kunstiteoste eest tuleb ikkagi tasuda vastavalt EAÜ hinnakirjas toodud tariifidele.

Edastamine ja taasedastamine

5. Kuidas peab toimima autor televisioonis teoste kasutamise-ilmumise korral?

TV-s kasutamise kohta kehtivad samad reeglid nagu eelmises lõigus, st päevakajaliste sündmuste

käigus kuvatud teoste korral ei ole vaja luba küsida ja tasu maksta. Päevakajaliste saadete alla

kuuluvad kõikide telekanalite uudistesaated, samuti hommiku- ja õhtu-uudised ja Ringvaade.

Kõikide muude telesaadete kohta ( näit: persoonilood, telekanalite omasaated, kultuurisaated OP,

Plekktrumm, Kirjandusministri juures jne.) saab EAÜ infot kasutatud kunstiteoste kohta

televisiooniorganisatsioonilt. Aruanne sisaldab edastatud saate/seriaali pealkirja, seriaali numbrit,

valmimise aastat, edastamise kuupäeva, kellaega, kestust, kanalit, kunstiteose tüüpi, autori nime ja

teose nime

Kas teos peab olema ekraanil näha 100%, kuidas mõjutab autorile makstava honorari suurust teose

ekraaniaeg?

Kui telearuandes on edastatav teos kuvatud, siis arvestus käib autori nime ja kunstiteose nime alusel

ja teos ei pea olema ekraanil näha 100%, see võib vabalt asuda ka stuudio taustsüsteemis ja libiseda

kaamera vaateväljast üle vaid põgusalt.

6. Kas autor peab kõigi vastavate (meedia vm) publikatsioonide info saatma ise EAÜ-le?

7. Kuidas, millisele aadressile või sisendis ja millises vormis peab autor vastavat publitseerimisreprodutseerimiseinfot

EAÜ-le edastama?

8. Millise tagasiulatuva ajaga saab autor seda infot EAÜ-le saata ehk kui kaua autorikaitse kehtib

teoste reprodutseerimisele meedias, trükis vm?

9. Mida teha, kui meedia ise ei edasta ( või ei ole edastanud, või ei ole edastamine andnud autorile

hoomatavat tulemust st vastav info ei ole fikseeritud EAÜs autori andmetes jne rääkimata

autoritasude väljamaksmisest) vastavat autorikaitseseaduse alla kuuluvat infot EAÜ-le?

Kui tegemist on päevakajalise sündmuse raames edastatud kunstiteose kuvamisega ekraanil, siis

andmed EAÜ-sse ei jõua, kuna sellisel juhul kehtib AutÕS § 19. p4 ja teoseid võib avaldada autori

nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta.

Muudel juhtudel edastab EAÜ-le andmed kunstiteoseid telesaadetes kasutanud teleorganisatsioon.

Kuid oleme kunstiteose autorile alati väga tänulikud, kui autor meile ise samuti infot annab või

kontrollib, kas tema teos on aruandes kuvatud. Autor võib alati saata EAÜ-sse teatise, nimetades ära

telesaate ja kuvatud teose nime, et saaksime kontrollida, kui aruanne meieni jõuab .Teatise võib saata

aadressile viive@eau.org

Praktikas on olnud ka juhtumeid, kus ekslikult on jäänud mõni teos aruandest välja ja EAÜ saab selle

siis kunstnikult saadud info alusel ise aruandesse lisada.

Telearuanded jõuavad EAÜ-sse ca kolme kuu möödudes saate eetriajast.

Lisaküsimused:

- Palun juhendit, kuidas kujutava kunsti autor saab EAÜ lehel oma loomingut deklareerida?

Kunstiteoseid EAÜ autoriportaalis ei registreerita. Kunstiteose puhul piisab sellest, kui autor on teose

loonud ja signeerinud. Mingit andmebaasi kõikide maailmas loodud kunstiteoste kohta olemas ei ole.

Seetõttu saab autori õigusi esindada ainult avalikustatud teostele, mitte neile, mis kunstnikul stuudios

või laos ootavad avalikustamist.

Ma arvan, et kunstnikul endal on oma loomingu kohta olemas andmebaas, kus on kirjas milliseid

teoseid on ta loonud, kuid seda edastada ei ole tarvis.

Selgituseks, et EAÜ autoriportaalis registreeritakse muusikateoseid, kuna muusikateosel on tavaliselt

mitu autorit : muusikaautor, tekstiautor. Kusjuures muusikal ja tekstil võib veel omakorda olla mitu

autorit. Ja et kõik need autorid saaksid osa autoritasust oma loomingule, peavad autorid omavahel

protsentuaalselt kokku leppima iga autori panuse uue teose loomisse.

- Kas kunstnike näitusi korraldavad organisatsioonid või eraisikutest kuraatorid saavad EAÜle andmeid

edastada või peavad autorid ise EAÜ-le publitseerimisandmeid edastama?

EAÜ ei esinda näituseõigust.

Üks autoritele kuuluvatest varalistest õigustest on õigus lubada teost üldsusele näidata (õigus teose

eksponeerimisele). Ja kui autor sureb, siis lähevad autorile kuulunud varalised õigused üle tema

pärija(te)le, seega ka eelnimetatud eksponeerimisõigus.

Traditsiooniliselt on nii, et kollektiivse esindamise organisatsioonid (st nii EAÜ Eestis ja ka teistes

riikides asuvad kunstnikke esindavad KEO-d) ei teosta eksponeerimisõigust. Seda õigust soovivad

kunstnikud ise teostada. Ma eeldan, et galeriid ja muuseumid võtavad kunstnikega ühendust, kui nad

nende teoste näitusi korraldavad ja kõik näitusega seotud detailid lepitakse omavahel kokku.

EAÜ liikmeks astunud kunstnike pärijate kohta saab infot EAÜ-st. Liikmete nimekiri on leitav siit:

https://eau.org/meist/liikmed/ alajaotus kunstnikud.

- Ja juhul, kui autorid ei pea või ei näe kord ette et autorid edastavad oma publitseerimisreprodutseerimisandmeid,

siis kuidas saab autor mõjutada meediaettevõtteid vastavat infot EAÜle edastama?

Eespool on seda teemat põhjalikult lahatud. Oleme alati tänulikud, kui autor EAÜ-le teada annab, et

tema teost on meedias kajastatud. Siis saame kontrollida, kas kasutaja on EAÜ-d teavitanud ja kas selle

eest on autoritasu saada või mitte.

Infoks:

Millal võivad EAÜ liikmeks olevad kunstnikud ise oma teoste kasutamiseks kokkuleppeid sõlmida?

Reklaamis kasutamisel

Autoril on õigus ise otsustada, kas ta soovib oma teose siduda reklaamitava kauba, teenuse või

üritusega. Kui autor otsustab selleks loa anda, tuleb tal endal reklaamitootjaga tasu saamiseks

kokkulepe sõlmida.

Spetsiaalselt teatrilavastuse jaoks loodud kunstiteose puhul

Juhul, kui autor loob konkreetsele lavastusele uue kunstiteose, võib ta selle avaliku esitamise

tingimused ise teatriga kokku leppida. Ent juba olemasoleva kunstiteoste kasutamiseks annab teatrile

loa EAÜ.

Televisiooni tarbeks stuudiokujunduse või telesaate tunnuslogo loomisel

Autor võib sõlmida otselepinguid televisiooniteenuse osutajaga juhul, kui tegemist on konkreetse saate

või programmi jaoks loodud kujundusega.

Audiovisuaalsetes teostes (filmid ja sarjad) kasutamise puhul

Autor võib sõlmida otselepingu filmitootja või televisiooniteenuse osutajaga juhul, kui tegemist on

konkreetse filmi või sarja jaoks loodud kunstiteostega.

Avalikul koosolekul kunstiteoste esitamisel

Autoril on õigus ise otsustada, kas ta soovib siduda end ja oma teost mingi avalikus kohas toimuva

koosoleku, demonstratsiooni, miitingu, piketi, rongkäigu või muu meeleavaldusega. Kui autor otsustab

oma teose esitamiseks sellisel avalikul koosolekul loa anda, tuleb tal endal ürituse korraldajaga tasu

saamiseks kokkulepe sõlmida.

Teie küsimused ei puudutanud kunstiteoste edasimüüki, kuid ka see on väga oluline osa EAÜ töös.

Eestis reguleerib edasimüügitasu Autoriõiguse seaduse §15 mis järgib EL-i direktiivi. Sama seaduse

§ 79 (3) alusel on edasimüügitasu õiguse teostamine kohustuslik kollektiivse esindamise

organisatsiooni kaudu. Eestis kogub edasimüügitasu Eesti Autorite Ühing (EAÜ). EAÜ kogub

edasimüügitasu ainult oma liikmetele ja EAÜ-d selleks volitanud kunstnikele. Seetõttu on väga oluline,

et kunstnik/pärija, kelle teoseid edasi müüakse, astuks EAÜ liikmeks või annaks meile vastava

volituse.

EAÜ teeb edasimüügitasu kogumisel koostööd kunstigaleriide ja oksjonikorraldajatega ning see

koostöö on aasta-aastalt paranenud. Hea koostöö märgiks on ka aastate jooksul kasvanud

edasimüügitasude summad.

Algupärase kunstiteose autoril on õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset

võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul. Edasimüügitasu kehtib

müügitehingutele, milles müüja, ostja või vahendajana osaleb elukutseline kunstiturul osaleja:

oksjonikorraldaja, kunstigalerii või kunstiteoste vahendaja.

Tasumäärad:

1) 5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on kuni 50 000 eurot;

2) 3 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 50 001–200 000 eurot;

3) 1 protsent müügihinnast, kui müügihind on 200 001–350 000 eurot;

4) 0,5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 350 001–500 000 eurot;

5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 500 000 euro

Osta.ee ja sarnaste müügiplatvormide kaudu edasimüüdud kunstiteoste eest EAÜ tasu ei

kogu.Osta.ee taoliste elektrooniliste müügikeskkondade haldajaid ei saa pidada elukutselisteks

kunstiturul tegelevateks isikuteks. Küsisime selles osas Kultuuriministeeriumi arvamust, ja nende

seisukoht oli, et Osta.ee kaudu vahendatavate müügitehingute puhul on tehingu poolteks isiklikes

huvides tegutsevad isikud ning kui ka üheks pooleks oleks Osta.ee, siis ei saa teda võtta

professionaalse kunstiteoste edasimüügiga tegeleva isikuna ( v.a juhul, kui tegemist oleks vaid

algupäraste kunstiteoste võõrandamisega tegeleva müügikeskkonnaga)