top of page

Ühisnäitus „Meri“


PRESSITEADE

Kunstikoostöö Soome lahe mõlemal kaldal

Helsingi Kunstnike Liit ja Eesti Maalikunstnike Liit teevad uutes vormides riikidevahelist kunstikoostööd. 2022. aastal on tehtud palju selleks, et vahetada näituseid, kavandada üritusi ja edastada oskusteavet. Selle aasta suvel, 4.06.–30.07.2022 on HAA galeriis Suomenlinnas ja Malmitalo galeriis väljas suur ühisnäitus „Meri“.



Näitus avatakse reedel, 3. juunil kell 17.00–19.00. Näituse avavad Euroopa Parlamendi saadik Heidi Hautala ning kirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju. Muusika eest kannab hoolt Kairi Leivo, kes on toiminud ka Eesti Vabariigi saatkondade pressi-, teabe- ja kultuurijuhina. Alates 2018. aastast on Leivo tunnustatud vabakutseline muusik ja pärimuskultuuri edendaja.

Olete oodatud tutvuma kuraatorite ja kunstnikega ning neid intervjueerima näituse avamisel, mis algab 3. juunil kell 17.00. Kuraatorite ja kunstnikega kohtumiseks saab ka kokku leppida Teile sobiva aja 1.–3. juunini, mil galeriides pannakse näitus üles.



Näitused pakuvad mitmekülgse ülevaate mõlema riigi kunstiellu, pakkudes vaatamiseks nii maale, fotosid, graafikat, videokunsti, skulptuure kui ka installatsioone. HAA Gallerias on esindatud 36 kunstniku teosed ja Malmintalo galeriis on teoseid 14 kunstnikult.

Näituse MERI kuraatorid Satu Kalliokuusi ja Mika Vesalahti on valinud Eesti kunstnikud ning Eesti kuraatorid Tiiu Rebane ja Jaan Elken tegid oma valiku Soome kunstnike hulgast. Selline valikuprotsess pakkus riike esindavate kunstnike teosevalikusse uudse lähenemisnurga, sest mõlemal riigil on iseloomulikud jooned, mis visuaalkunstis hästi esile tulevad.


Sel aastal on alanud teekond, mida on lihtne ka eesseisvatel aastatel jätkata. Uute teadmiste omandamine ja avatus mitmehäälse publikuga kohtumisel annab mõlemapoolseid uusi tõukeid ja võimalusi kunsti väljendusvahendite ja nähtavuse suurendamiseks. Uude valdkonda sisenemine avardab maailmapilti, raputab seniseid tõekspidamisi ja seab harjumuspärased tegevusviisid küsimärgi alla.

Toetab: Eesti Kultuurkapital


Järgnevalt mõni sõna näituse Meri kuraatoritelt


- Mika Vesalaht: Kuigi etteantud teema „Meri“ tundus veidi klišeelik, lähenesid esitatud tööd sellele väga erineva nurga alt. Eestlaste teostes tõusis esile pingevaba iroonia ja kontseptuaalne huumor. Eesti kujutavas kunstis on olnud olulised narratiiv ja loo jutustamine, soome kunst aga püüelnud abstraktsema kujundlikkuse poole. Nüüd tundusid need mõlemalt poolt merd rõõmsalt segunevat.


- Tiiu Rebane: Alustades meie kahe naaberriigi kunstikoostööd, oleme pika ja põneva teekonna alguses. Esimesele kahe riigi autoreid esitlevale ühisnäitusele teoste valikut tehes haarasime Eesti kuraatoritena kinni Soome kunsti nendest eripärastest tunnustest, mis meile Eesti oma maalivaliku taustal võimsalt silma jäid. Tervikuna märkan Soome kunstis jõulist ning ontoloogilise algupära tajule viitavat sisu; otsekui sõnade eelset tunnetust ja fenomenaalset loodusega kontaktset vormi. Iga maal on siin müsteerium, iga ruumiline objekt – „mõttemasin“.



- Satu Kalliokuusi: Olen olnud Eesti kunstiväljast väga huvitatud alates Eesti vabanemisest. Kunstnikuna olen saanud korraldada Eestis ka mitmeid soome kunstnike näitusi. Aga ma olen alati unistanud meie ühisnäitustest ja nüüd on mul rõõm teha koostööd Eesti Maalikunstnike Liidu kunstnikega Helsingi Kunstnike Liidu HAA Europe projekti raames. See koostöö on kestnud ka ajal, mil keset Euroopat käib jube sõda. Olen tänulik kõigile, kes on teinud selle koostöö võimalikuks vaatamata olukorrale Ukrainas. Mul on hea meel jätkata koostööd ning kutsun kõiki meie põnevatele ja kõrgetasemelistele suvenäitustele Malmitalo galeriis ja HAA galeriis Suomenlinnas (Rantakasarmi).


- Jaan Elken: Kui mind projekti kaasati, oli Eesti-Soome ühisnäitus MERI juba ristitud.

Meri tähendab sama nii soome kui eesti keeles, mis on alustuseks nagu 50:50 viik ja sellisena väga hea sõnaleid! Maalinäituste teemadega on aga nii nagu on – maalil kujutatu ei pruugi hoopiski kattuda töö sisu või tähendusväljaga.

Meri meid maadena lahutab, ja ka liidab – elu ongi paradoksaalne. Merevesi on koostiselt kõige sarnasem looduslik/keemiline kooslus, mis on lähedane inimese verele. Usutakse, et elu Maal tekkis just vees, ürgses maailmameres. Võib-olla selle tõttu, ongi suurel osal põhjamaa inimestel tõmme veeta puhkus sooja mere ääres, jalad sõna otseses mõttes lainetes? Massiturismiga kaasneva konsumerisimi plahvatuslik tõus, ja nõrk seadusandlus loodus- ja keskkonnakaitse osas, on viinud maailmamere reostuse piirile, kust edasi olukorda ignoreerida oleks ebamõistlik.

Sarnased teema-arendused – nagu äsja kirjeldasin, eristusid selgelt ka