AJAVAIM
UUE TUULED EESTI MAALIKUNSTIS
KADRIORU GALERII, KADRIORU PLAZA
16.11.23 – 13.01.24
.
Näituse kuraator: Vilen Künnapu:
Kõigile hakkab vist selgeks saama, et üks ajastu, üks tsivilisatsioon hakkab lõppema ja mingid praegu veel olulisena tunduvad nähtused kaovad kiiresti ajaloo prügikasti. Ka inimese teadvus on avanemas, laienemas. Uus inimene näeb maailma terviklikumana, kõik on kõigega seotud. Uus inimene teab, et ausus, headus ja kaastunne on võtmed heaolu, tervise ja õnnetunde juurde. Ka maalikunstis on toimumas suured muudatused. Uus tuleb nagu ikka tagaukse kaudu, kuskilt kõrvalt, ülevalt, alt. Ja mingil ajal on ta kohal ja kõik muutub. Instagram on üks selline tagauks. Sarnased leiavad üksteist kergesti, uued sõpruskonnad, koolkonnad tekivad nagu iseenesest. Üksikud elitaarsed ajakirjad ja galeriid ei kontrolli enam (maali)kunsti arengut.
Üks oluline muutus, mis on toimunud on see, et eile veel naljanumbrina tundunud naivism, mis tegelikult on kõigi loodusrahvaste kultuuri aluseks on leidmas sünteesi filosoofia, kaasaegse arhitektuuri, disaini ja kunstiga. Samamoodi püüab kvantfüüsika ühineda kaasaegse füüsikaga.
Oma näitustega Kadrioru Plazas oleme seda nähtust ka Uusnaivismi nime all tutvustanud. Miks see lapsemeelsus nii tähtis on? Aga sellepärast, et vaimumaailm ongi lapsik. Indiaanlased ütlevad, et vaimud suhtlevadki laste keeles. Emake Maa pidi olema umbes 12-aastase lapse aruga. Liiga „targast“ jutust vaimud aru ei saa. Sellepärast ongi intellektuaalid nii üksikud ja õnnetud. Nad peavad enda intellekti jumalaks ja kõrgemad jõud ei saa neid seega aidata. Ka erinevate maade religioonide riitused, laulud, tantsud on oma lapsikuses aukartust äratavad, ka kristluses muuseas.
Muistsel ajal oli maalikunst osa sakraalarhitektuurist. Ikoonid, pühapildid, klaasvitraažid, võlvide maalingud, sümbolid jm olid seotud arhitektuuri geomeetriaga tekitades nii koos müstilise värava teispoolsuse ja kõrgemate jõudude juurde. Kadrioru Plaza arhitektuur ongi sakraalne. Kolmnurkset kvartalit täitva hoone keskel on suur ringikujuline aatrium, ülessuunatud taimeseinaga, erineva suurusega kuplitega laes. Pildid paiknevad neljal korrusel aatriumit ümbritsevatel rõdudel ning taimedega kaetud liftitorni tagustes kandilistes rõduruumides. Inimesed, kes külastavad meil näitusi on kogenud mingit tugevat energiat ja õnnetunnet, mis on tekkinud kunsti ja arhitektuuri ühinemisest.
Seda tunnet rõhutavad ka lihtsa elu väljendused: noobel juuksurisalong suure klaasseina taga, rippjooga sooritaja klaasuste taga, pingpongi laud, õhtupäike, mis piilub üksikutest klaasustest. Selle galerii olemust on hästi kajastanud Mait Vaik oma suurepärases filmis „Le Soleil De Ma Vie“. Ring koos kunstiga on tekitanud mandala, millest peegeldub jumalik jõud.
Näitus „Ajavaim“ on jätk varem toimunud näitustele Park 1-3 ja Uusnaivism. Ka osalejad on paljuski samad. Kõrvuti tunnustatud meistrite Kaido Ole, Marko Mäetamme, Siim-Tanel Annuse ja August Künnapuga esinevad nooremad meistrid nagu Johanna Mudist, Anna Kõuhkna, Anu Muiste, Rait Rosin, Qba, Liisa Kruusmägi jpt. Tartut esindavad sellised „nõidkunstnikud“ nagu Kairo, Maria Evestus ja Ingmar Roomets. Lätist on juba teist korda saabunud Dagne Ventina, ülimalt puhas ja energeetiline kunstnik. Kõiki osalejaid ühendab teatav spirituaalsus, sensitiivsus ja ühendus vaimumaailmaga. Näeme siin ka ausat enesevaatlust (K. Ole), hiirte ja karude psühholoogiat kajastavaid maale (M. Mäetamm), mullakobarate ja muruga ühinemist (Kairo) ning padunaivismi pendlite, kellade, karude ja seentega (M. Evestus). Ühe siira ufopildi on esitanud ka noor kunstnik Alberto Künnapu.
Kõige paremini on uus suund maalikunstis vastavuses sellega, mis toimub muusikas – näiteks Kristjan Järvi ja Mari Kalkuni looming.
​
Vilen Künnapu
​
THE SPIRIT OF THE TIME
NEW WINDS IN ESTONIAN PAINTING
KADRIORG GALLERY, KADRIORG PLAZA
16.11.23 – 13.01.24
.
​
Exhibition curator: Vilen Künnapu:
Everybody is probably beginning to realise that one era, one civilisation is about to end, and some still significant phenomena of today are quickly disappearing into the dustbin of history. People’s consciousness is also opening up, expanding. The new man sees the world as more compact, everything is connected with everything else. The new man knows that honesty, goodness and compassion are keys to wellbeing, health and happiness. Great changes are taking place in painting as well. The new, as always, comes through the back door, from aside, from above, from below. And then it has arrived and all changes. Instagram is one such back door. Kindred spirits can easily find one another, new friends, schools spring up as if by themselves. Some elitist journals and galleries no longer control the development of the art (of painting).
An important change that has already happened is that naive art, which only yesterday seemed a joke, and which is actually the foundation of all peoples of nature, is now finding synthesis with philosophy, modern architecture, design and art. In the same way, quantum physics tries to connect with contemporary physics.
Our exhibitions in Kadriorg Plaza have introduced this phenomenon as Neonaivism. Why is this childishness so significant? Because the spiritual world is essentially childish. American Indians say that spirits communicate in the language of children. Mother Earth is supposed to have the mind of a 12-year-old. The spirits do not understand too „clever” talking. This is why the intellectuals are so lonely and unhappy. They consider their intellect as divine, and higher powers cannot thus help them. The rites, songs, dances of religions of different countries are awesome in their childishness, including in Christianity.
In ancient times, painting was part of sacral architecture. Icons, stained glass, paintings and symbols on vaults etc. were connected with architectural geometry, thus creating a mystical gate into the beyond and to the higher powers. Kadriorg Plaza architecture is in fact sacral. The building covers a triangular plot, its centre constitutes a large circular atrium, with a plant-covered wall and cupolas of various sizes in the ceiling.
The pictures can be seen on four floors on the balconies around the atrium, and in square balcony spaces behind the plant-covered lift tower. People who have visited our exhibitions have felt a strong energy and a sense of happiness – the result of art and architecture coming together.
This sense is also emphasised by expressions of a simple life: a posh hairdresser’s behind a large glass wall, someone practicing yoga behind glass doors, ping-pong table, evening sun peeping in through some glass doors. The essence of the gallery was well captured by Mait Vaik in his wonderful film „Le Soleil De Ma Vie“. The circle together with art has created a mandala, reflecting divine power.
The exhibition „The Spirit of the Time” is a continuation of earlier exhibitions Park 1-3 and Neonaivism. Participants are largely the same too. Besides well-known masters such as Kaido Ole, Marko Mäetamm, Siim-Tanel Annus and August Künnapu, there are some younger artists, Johanna Mudist, Anna Kõuhkna, Anu Muiste, Rait Rosin, Qba, Liisa Kruusmägi etc. Tartu is represented by „witch-artists” Kairo, Maria Evestus and Ingmar Roomets. For the second time, Dagne Ventina has arrived from Latvia, an extremely pure and energetic artist. All participants are characterised by a kind of spiritualism, sensitivity and a connection with the spirit of the world. We see honest self-observation (Ole), paintings showing the psychology of mice and bears (Mäetamm), becoming one with clumps of earth and lawn (Kairo) and serious naivism with pendulums, clocks, bears and mushrooms (Evestus). The young artist Alberto Künnapu is exhibiting a sincere ufo-picture.
The new trend in painting is best in accord with what is happening in music – for example in the work of Kristjan Järvi and Mari Kalkun.
Vilen Künnapu
​
Exhibition design: Tiiu Rebane, Karl-Kristjan Nagel
Exhibition poster: Tiiu Rebane