SAADJÄRV EI OLE BRACCIANO JÄRV, NO EI OLE!
Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatornäitus SAADJÄRV EI OLE BRACCIANO JÄRV, NO EI OLE! ja näituse avamisüritusena toimuv sümpoosion TARTU GLOBALISEERUB?
Koht: Galerii No1 / Äksi külas
Näituse aeg: 15.juuli-1.september 2023
Osalejad: 15-20 maalikunstnikku. Sümpoosionil: 9 esinejat
Kuraator Rait Rosina hinnangul vajab Eesti kunstis esilekerkinud huvi väljaspool Tallinna asuvate paikade vastu järjepidevamat, konstruktiivsemat ja kriitilisemat mõttevahetust.
Näituseprojekti puhul on tervikuna tegu Rosina kui kuraator-uurija poolse pildivaatlustega ehk küsimisega, kuidas tänaste kunstnike loometegevus positsioneerub suhestudes äärealadega. Süpoosion ja näitus käsitlevad kunsti sotsiaalselt aktiivse tegevusena. Projekt põhineb ja on loogiliseks jätkuks Rait Rosina doktoritööle (Sotsiaalne kunst kui ühiskondlike normide kasvulava/kunstnike ja kunstipubliku vastastikused ootused Eesti väikelinnades, Eesti Kunstiakadeemia 2021 )
Kuraator eeldab, et kunstnikel tuleb äärealadel eelistada kohalike huvi ja aktiivsust siduvaid lahendusi, mis võimaldavad kunsti mõista eri osapooli kogukondlikul tasandil lõimiva tähendusväljana.
Näituseprojekti struktuurne ja visuaalne kontseptsioon tuginevad Rait Rosina varasemalt kureeritud rahvusvahelise näituse lahenditele Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi galeriis Paldiskis, 2017. aastal. (http://apocalypsenowpaldiski.blogspot.com). Seekord on aga näitusele oodatud maaliloomingulised lahendused ja keskkonda leviv kunst. Sisulised suunajuhised osalejatele seisnevad näitusepaigaga suhestumise nõudes (s.o. Saadjärv, ääreala, loodus) ja teisese väljundina ootab kuraator autorite visuaalseid järeldusi Eesti ajaloolise kultuuripärandi põhjal ehk oodatud on tänased paralleelid Pallase taustaga kunstnike loomingule. Seda eelkõige juhul, kui maalikunstnikud kohapeal järve otsustavad maalida.
Näituse avamisüritusena toimuvale sümpoosionile TARTU GLOBALISEERUB? kaasab kuraator peale iseenda veel filosoofiaprofessor Roomet Jakapi, luuletaja Jaan Malini, filosoofiadoktor Uku Toomingu ja helilooja Juhan Vihterpali. Sümpoosionil ülesastujate nimekirja on kuraatoril kavas täiendada, lisada ettekandeid kirjanikelt või kunstnikelt, kellel oleks sümpoosioni kontekstis võimalus esineda interdistsiplinaarse loomingu formaadis.
Sümpoosioni kandvaks ideeks on leida osalejate nägemustest ühisosa Tartust kui kultuurilisest tõmbekeskusest. Peamiseks trigeriks ja motiiviks on Eesti positsioon piiririigina, mis omakorda võiks suunata filosoofe ja loomeinimesi senisest suuremale koostööle, et muutuvates oludes edasiviivaid sihte seada. Sümpoosion toimub Saadjärve kaldal hulpival /renditaval/ parvel.
KONTSEPTSIOON:
Nii nagu nagu kõnekäänd ütleb, viivad kõik teed Rooma. Võib ka osutada, et siinkandis viivad kõik teed Saadjärve äärde ja mitte Bracciano järve äärde. See on oluline tõik, mida meeles hoida kui neid kaht, muidu isegi sarnastena tajutavat järve omavahel mõttes kõrvutada. Muidu on ehk enam teada tuntud antiikaja roomlaste kohta tõdemus, et neile meeldis saunu ehk terme külastada. Vähem on teada, et neile meeldis suviti puhata järvede ja mitte mere ääres. Tuntumateks meelispaikadeks oli itaalias teiste hulgas näiteks Como, Carda ja Bracciano järved. Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel kahe ajastu ja paiga mõtteliseks sidumiseks on sobivaimaks võrdluseks Bracciano järv, mille äärde ka tänapäeval paljud Rooma linna elanikud suviti massiliselt puhkama sõidavad. Eestis võiks kultuuri ajamustrit silmas pidades mõelda sobivaima, mererandadele sekundeeriva kohana Saadjärve, mida tartlased peavad pigem enda meelis suvituskohaks.
Antiikset Roomat on kogu Euroopa ajaloo vältel ja tänapäeval ka laias maailmas peetud üheks näiteks absoluutsest, isegi imperiaalsest keskusest. Jälgides kõige viimasemaid maailma arenguid tuleb tõdeda, et totaliseerivad üldistused kipuvad meid inimkonnana ikka ja jälle alt vedama. Vana-Rooma impeeriumi mudelile rajanevad tänapäevasedki konfliktid ja barbaarsused, mis puudutavad läbi aja otseselt nii Eesti kui eestlaste käekäiku. Esmatähtsana tundub aktiivselt katkestada selliste mõttelõngade totaliseerivaid tagajärgi.
Nurgatagused kohad nagu näiteks Eestis asuv Tartu on ehk headeks näideteks, mis suunavad mõtlema tingimuste üle, mis tingivad inimestele igiomaseid vajadusi üles kergitada oma kultuuris midagi domineerivat ja esile kerkinud nähtuse kultuslikku imetlemist. Võib olla pigem juhinduda muidu igati kunstlikult haibitud iidolite vastasusest mõtteviisisit, hoides alal hoopis selles peituvat radikaalsust. Seda illustreerib ehk Saadjärvega haakuv mõte, et hoolimata kohalikest konfliktidest on inimestele igipõliselt tarvis ikka ja jälle kuskil lahedalt päevitada ja rutiinist tingitud väsimust välja puhata!
Esitades seejuures küsimusi just kohalikust kontekstist juhindudes, nagu näiteks, mis sunnib meid Eesti kultuuri ruumi piires Pallase traditsioonile rajatud kunsti või ka Eesti kunsti ajaloo kaudu mõistma Saadjärve esmalt just Tartu kui linna lähedase loodusliku nähtusena? Näiteks valisid Tartu linn ja selle juhid oma linlikuses ilmselt sarnase mõtteviisi järgi just kultuse ihaluses Tartut esindava logo, mille kujundusse on peidetud alfa-märk. Dominandi ihalus kui kultuurilist ja poliitilist elu iseloomustav sümptom on midagi, mis vajaks tervdatud tähelepanu. Sellele isegi akuutsena tajutavale küsimusele osutavad Galeriis No1 enda maalides Eesti maalikunstnike liidu kunstnikud. Võib olla see on pigem idealistliku ja maailmaparandusliku pingutusena, kuid meie nägemuses oleks see võimalik, et parimaks suunaks, mida hoogsalt keerustuvas maalimas esile tuua. Loodame, et kultuuris ning kunstis levivad impulsid vähem tsentraalseid ja ikka enam nurgataguseid liine pidi.
Maali formaat vaba.
Maal peaks olema kas kohaspetsiifiline või temaatiliselt suhestuma näituse tekstis sõnastatud filosoofilise programmiga. Oodatud on ainult kujutavat laadi maalid.