top of page

1995

VINT1995.jpg

Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 3. aastanäitusel (1995) ülal olnud Vindi töö. Näituse kataloogist: Seekord manipuleeritav kunstnik Toomas Vint esitab konjunktuurse teose Vaikelu, hülgab oma väljakujunenud esteetilised ja eetilised tõekspidamised ning saab võimaluse osaleda kõrgkultuuris. 

 

- 1994. aasta kevadel Maalikunstnike Liidu tollase esimehe Paul Alliku kokkukutsutud kriitikute ja kunstnike kõnekoosolekul Eesti Kunstimuuseumis esitas maalikunstnik Lembit Sarapuu oma legendaarse küsimuse "Kas ma võin edasi maalida või ei?".

​

Taoline maalikunsti meediumina tõestamise nõue pingestas Eesti kunstiväljal õhustikku, seda enam, et uued arengud kunstis toimusid piiratud ressursside tingimustes.

Maalikunstnik ja kirjanik Toomas Vint osales 1995. aastal SKKE 3. aastanäitusel "Biotoopia" projektiga, kus ta esitas "mittekunsti kunsti pähe" ning suutis sellega kuraatorid "ära petta". Selleks inter-distsiplinaarseks projektiks oli installatsioon "Vaikelu", mis koosnes aiapäkapikust, arvutist, mis kuvas teksti manipuleeritavast kunstnikust Toomas Vindist.

Hiljem avaldas Vint Kultuurilehes artikli "(Kunsti)teose sünd ja (lühi)elu(lugu)", kus avas oma töö tagamaad ning esitamise põhjused. Vint väitis, et hea maal põlati näituselt ära, kuid vastu võeti näiliste kaasaegse kunsti omadustega töö – "selleks, et osaleda kunstielus, peab ümberrõivastuma, panema endale selga sobimatud riidehilbud". 

See on üks näide, kuidas maalikunstnikud end uues situatsioonis tundsid.

​

1996. aastaks kujunenud maalikunsti seisu võtab kunstikriitik Ants Juske kokku sõnadega: "Tänaseks võib öelda, et eesti kunsti mudeli uuenemine on jõudnud lõpule: nõukogudeaegne kunstiliikide hierarhia (maal, graafika, skulptuur, tarbekunst jne) on kadunud, rahvakunstniku nomenklatuur pjedestaalilt tõugatud ning uued institutsioonid paigas".

Oma graafilises skeemis "Eesti kunst kui kihiline tort" paigutas Ants Juske maalikunsti madalaimale kihile.

Kui kunstikriitiku Eha Komissarovi sõnul "kunstnikud võitlevad maalikunsti nimel kõigi oma vahenditega", siis järgnenud aastad seda ka tõestasid.

Jaan Elken

​

​

​

bottom of page