Eesti Maalikunstnike liidu aastanäitus Tegelikkus ja kujutlus / Reality and imagination 8.04.-28.05.2023 Avamine 8.aprillil kell 14.00
Osalejad: Magdalena Åberg,Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Miina Barrera Pinochet, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Erik Creutziger, Jaan Elken, Tyko Elo, Herlet Elvisto, Evi Gailit, Anne-Mai Heimola, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Sergei Inkatov, Kristiina Jakimenko, Ashot Jegikjan, Hanne Juga, Eva Jänes, Jari Järnströ, Ly Kaalma, Martin QBA Kaares, Kalli Kalde, Annu Kapulainen, Anniki Kari, Erki Kasemets, Liis Koger, Katrina Kolk, Maire Koll, Aki Koskinen, Eve Kruuse, Piret Kullerkupp, Anna Kõuhkna, Andro Kööp, Vilen Künnapu, Mati Kütt, Tarrvi Laamann, Ivika Luisk, Helle Lõhmus, Vitali Makar, Margus Meinart, Maret Melder, Anne Moggom, Lilian Mosolainen, Anu Muiste, Peeter Must, Marko Mäetamm, Karl-Kristjan Nagel, Kairit Orgusaar, Riin Pallon, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Sirje Petersen, Sirje Piir, Kadri Ploom, Heitti Polli,Tiit Priidel, Lii Pähkel, Piret Rohusaar, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Saara Salmi, Kaja Sikk, Sandra Sirp, Mirja Smidt, Maret Suurmets Kuura, Santa Zukker , Karl-Erik Talvet, Merike Tamm, Tiina Tammetalu, Edgar Tedresaar, Lola Tehver, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Lea Tomson, Heli Tuksam, Maris Tuuling. Manfred Vainokivi, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Mika Vesalahti, Arto Väisänen.
Eesti maalikunstnike aastanäitusel esinevad lisaks 70 eesti maalijale ka kümme kutsutud kunstnikku Soomest. Virtuaalreaalsuse loojatena on maalikunstnikud pioneerid, vähe sellest – sajanditel enne foto- ja filmikujutise leiutamist, oli maalitud reaalsus üks vähestest salvestusvõimalustest nähtava maailma dokumenteerimiseks. 2022 Veneetsia kunstibiennaali peanäitustel Giardinis ja Arsenales oli kuraatorivalikus rohkelt traditsioonilist maalikunsti, kui püüda bienaali fookust ühte lausesse võtta – midagi ega kedagi pole unustatud, kogu senine kunstiajalugu on taas omnipresentselt aktuaalne, eriti 20.sajandi modernistlik kogemus. 2023 “Tegelikkus ja kujutlus” näitusel on aukohal autorid, kelle kunstiline sõltumatus on veenev, kelle ainuke ühine joon ongi “kunstiline veenvus” , usk enda valitud väljandusvahendite kestmisse. Lilian Mosolaineni (1961) “Õnnistegija surm” kannab religioosse ainese draama välja, ikoonimaalile sarnaneva süvenemisega viimistleb oma lõuendeid ka kogenud maaliveteran Einar Vene (s 1952), tema Kolgata ristikandmise motiiv ja puhkehetkel Ateena on maalitud kui uued superkangelased Marveli kinouniversumist. Piret Rohusaare (1961) vastandvärvustele mängiv koloriit on hipsterimaitsele niigi liialt metsik, kunstnik toob ruumiliseks tasakaalustajaks maalipaari ette veel röögatumate maalingutega keraamilised hiigelvaasid! Pärnu aastanäitus on saanud kohaks, kus alati leiab nauditava valiku maalikorüfeedest, nii ka 2023 – näitusel on uute töödega väljas vanameistrid Uno Roosvalt (s 1941) ja Mari Roosvalt (s 1945) – nende abstraktsiooni ja dokumentaalsust siduvad tööd oleks kui ajastust, kus maalikunstiga professionaalsel tasemel tegelemise lävendiks oli maalitehniline kõrg-meisterlikkus. Näituse eakaim esineja – Tiiu Pallo-Vaik (1941) seevastu jätkab maaliuuenduslikul kursil. Traditsioonilisus ja uuenduslikkus pole selle näituse mõõdikud, ja ammu ei sünkroniseeru need parameetrid kunstnike sünniaastatega. Nt lähtub Stanislav Antipov (1976), Eestis elav udmurdi juurtega kunstnik, küll traditsioonilisest realismist, kuid näib väärtustavat ka valgustundlikku imressionismi ja mahlast maalilisust. Tähendusrikkale kujundile panustavad väga head maalijad Valeri Vinogradov (s.1952) – silku rappiv kajakas, ja Anne Parmasto – õunapuu paradiisiaias. Tervet “Realiteet ja kujutlus” näitust pingestavaks kutsutud kunstnikuks on 2023 aastal Marko Mäetamm (s 1965) Kunstniku 5 ühemeetrise küljepikkusega lõuendist on pärit “Maailmalõpu”-nimelisest uuemast sarjast, ja siin ületab Mäetamm kõiki oma seniseid minasid ja egosid mitmekordselt. Paheliste potilledena ja inimesi õgiva floorana lahendatud hübriidid (kes pole enam inimesed, aga mitte veel ka taimed) on terava siin ja praegu tunnetusega – õnnistegija on surnud, ja moraalireeglid on vaid nõrkadele. 10-st kutsutud Soome kunstnikust (soomlased valis näitusele Satu Kalliokuusi Helsinki kunstnike liidust) jääb silma suurepärane kolorist Mika Vesalahti (s 1967), kelle täiuslik abstraktsioon on ühteaegu ka metsa- ja rabapilt, kus isesisvunud pintsliklöögid võtavd kohati krutsifikside sarnaseid poose.
Näituse kuraator ja ekspositsiooni kujundus: Jaan Elken, töörühmas lisaks: Linda Elken, Marie Virta (UKM), Tiiu Rebane (EML)
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, Kultuuriministeerium
Uue Kunsti Muuseum avatud K-P 11-18.00 Rüütli 40a, Pärnu www.mona.ee
Comments