Foto Marin Sild
Konrad Mäe nimelist medalit ja rahalist preemiat, mille väärtus on 3000 eurot, annavad alates 1979. aastast välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital.
Preemia žürii liikmed Jaan Elken ja Mari Roosvalt Eesti Maalikunstnike Liidust, Sten Ojavee ja Anu Vahtra Eesti Kultuurkapitalist, Vano Allsalu ja Elin Kard Eesti Kunstnike Liidust otsustasid 2022. aasta Konrad Mäe nimelise preemia ja medali omistada maalikunstnik Ludmilla Siimule retrospektiivnäituse „Olemise hetk“ eest Tartu Kunstimuuseumis.
Preemia pidulik üleandmine toimub täna, 1. novembril 2022 kell 17.00 Tallinna Kunstihoones.
Ludmilla Siim (1938) sündis Alma-Atõs, 1945. aastal kolis perekond Eestisse tagasi. Siin lõpetas ta 1958. aastal Tartu Kunstikooli ja asus samal aastal õppima maalikunsti Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti (lõpetas 1965). Oli aastatel 1965ꟷ1968 kunstiõpetaja Tallinna 46. keskkoolis (praegune Tallinna Pelgulinna gümnaasium), kus innustas mitmeid õpilasi jätkama kunstiõpingutega ERKIs. Kooli õpilaste seas olid tulevane maalikunstnik Andres Tolts (1949–2014), maali- ja hiljem videokunstnik Ando Keskküla (1950–2008), maalikunstnik Urmas Pedanik (1949) ning arhitekt, installatsioonikunstnik ja graafik Jüri Okas (1950). Aastast 1968 alustas esinemist kunstinäitustel. Aastast 1977 elab kunstnik Soomes ning kannab nime Milla Siim-Kaasinen. Soomes on ta teinud palju isiknäitusi ja esinenud ka maalidega näitustel mitmel pool maailmas.
Siimu loomingus on mõjutusi popkunstist ja hüperrealismist, hõrku figuratiivsust ning abstraktsiooni ja ka maagilise mõjuga metafüüsilist realismi. Siimu loomingu keskmes on alati olnud inimene uuenevas ja kaasaegses linnaruumis. Ludmilla Siim on põneva elulooga kunstnik, kes on tõestanud end kui mitmekülgne autor, olles kohanemisvõimeline nii erinevates stiilides kui ka teemades. Tema loomingulises biograafias on tänaseks üle 400 teose ning enam kui nelikümmend näitust. Nüüdseks juba aastaid elades ja töötades Soomes, eelistab kunstnik jätkuvalt töötada suures formaadis, keskendudes ideede ja nägemuste jõulisele väljendamisele.
Preemia kandidaatideks esitati sel aastal Eesti kunstiinstitutsioonide poolt lisaks laureaadile Mihkel Ilus isiknäituse „Plekitööd: kujutise eetiline režiim“ eest Õiguskantsleri büroos (kuraator Aleksander Metsamärt, lavastusliku näituse „T2“ eest (koos Marten Eskoga) Kanuti Gildi SAALis ja kuraatoritöö eest Ruudu Ulase näitusel „Keerulised asjad“ ARS Projektiruumis; Kai Kaljo isiknäituse „Hunnik räpaseid kaltse“ eest Hobusepea galeriis; Mihkel Kleis isiknäituse „Tähendusväline vaade“ eest Rüki galeriis; Andres Koort isiknäituse „Kaos ja kord“ eest Hobusepea galeriis; Lilian Mosolainen isiknäituse „Igas minemises on tulemine“ eest Kadrioru galeriis; Meiu Münt isiknäituse „Rändajad“ eest Rakvere teatris; Sirje Petersen isiknäituse „Valguse kulg“ eest Draakoni galeriis; Juss Piho isiknäituste „Ümbermäng“ Rüki galeriis, „Üleval ja all“ Haus galeriis ja „Ring“ Tallinna Jaani kirikus eest; Brenda Purtsak isiknäituse „Külaline“ (koos Eero Alevi ja Marleen Suviga) eest Hobusepea galeriis, isiknäituse „Kehastumine“ eest Eesti vabariigi Suursaatkonnas Hollandis ja osalemise eest Eesti Kunstnike Liidu 22. aastanäitusel „Kevadnäitus“ teosega „Eksponaat“; Edgar Tedresaar isiknäituse „Antropotseen“ eest Tartu Kunstimajas.
Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat annavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Maalikunstnike Liit alates 1979. aastast, meenutades sellega Konrad Mäe sünnipäeva 1. novembril ja Mäe olulisust siinse maalikunsti arengus. Preemia antakse maalikunsti teose, teoste seeria, näituse või kunstiprojekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti ning olnud avalikult eksponeeritud ajavahemikul väljaandmisele eelneva aasta 1. novembrist kuni väljaandmise aasta 1. novembrini. Konrad Mäe preemia määramise eeltingimuseks ei saa olla teose või loomingu seostatavus mingi kunstivoolu, stiililise kontseptsiooni või tehnilise menetlusega, samuti traditsionaalsuse või novaatorluse tunnuste olemasoluga. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiaga kaasneva medali autor on metallikunstnik Enn Johannes. Alates 1979. aastast on preemia pälvinud paljud silmapaistvad Eesti maalikunstnikud: Olga Terri, Tõnis Saadoja, Lembit Sarapuu, Alice Kask, Kaido Ole, Enn Põldroos, Sirja-Liisa Eelma, Toomas Vint, Merike Estna, Peeter Mudist, Jaan Toomik, Lembit Saarts, Tiit Pääsuke, Valeri Vinogradov, Aili Vint, Olev Subbi, Sirje Runge, Jüri Arrak, Peeter Allik, Lola Liivat, Andres Tolts, Kristi Kongi, Uno Roosvalt, Laurentsius & A.D., Erki Kasemets, August Künnapu ja paljud teised.