SOOME
ARS
Osalejad: Teemu Mäki, Jaakko Autio, Sara Pathirane ja Laura Pietiläinen, Alexander Salvesen
Kuraatorid: Satu Kalliokuusi, Eeva Muona
Korraldaja: Helsingi Kunstnike Liit
Toetajad: Helsingi Linn ja TAIKE (SOOME Kunsti Edendamise Keskus)
Helsingi Kunstnike Liit esindab peaaegu 1000 kunstnikku Helsingist kellest paljud on aktiivseid meediakunsti praktikud. Avatud üleskutse liidu liikmetest kunstnikele tõi endaga käesolevale näitusele kaasa mitmekülgse meediakunsti kogumiku. Näitust kureerisid Satu Kalliokuusi ja Eeva Muona Helsingi Kunstnike Liidust.
Valitud on kolm videoteost, millest igaüks peegeldab mere tähendust ning tähtsust inimkonnale. Mida toob tulevik meie Läänemerele? Milliseid mõtteid teema "Tuleviku meri" tekitab? Teosed uurivad seda teemat nii konkreetsetel kui sugestiivsetel viisidel ning kutsuvad meid üles mõtlema keskkonnamuutustele ja nende võimalikule edasisele mõjule.
ARS Projektiruumi näitusele oleme valinud neli autorit, kes kasutavad meediumina installatsioone, videosid ja helikunsti. Meie valik toob esile meie ajastu tohutu jäätmeprobleemi. Teosed võivad tekitada küsimusi ellujäämise kohta, kuid võib-olla saame kogeda ka emotsioone, mis kannavad lootust.
Vaadake ja kuulake rahulikult ning ehk kuulete siin ka lohutavat sõnumit tuleviku kohta.
​
Teemu Mäki, Jaakko Autio, Sara Pathirane and Laura Pietiläinen, Alexander Salvesen
Curators: Satu Kalliokuusi, Eeva Muona
Helsingi Artists Association
Supported by: Helsinki City and Taike (Arts Promotion Centre Finland)
​
The Helsinki Artists’ Association represents nearly 1,000 visual artists from Helsinki and includes many active practitioners of media art. An open call for member artists resulted in a diverse compilation of media art for this exhibition. The exhibition was curated by Satu Kalliokuusi and Eeva Muona from the Helsinki Artists’ Association.
Four artists have been selected, all of which reflect on the significance of the sea to humanity. What does the future hold for our neighbouring sea, the Baltic Sea? What thoughts does the theme of the Sea of the Future evoke? The works explore this theme in both concrete and suggestive ways and encourage us to consider environmental changes and their potential impacts in the future. For the ARS Art Factory exhibition, we have selected artists who uses different mediums, each with a different perspective on the subject; installations, videos and sound art. Our selection highlights the massive waste problem of our time. The works may raise questions about survival, but perhaps we can also experience emotions that create hope. Watch and listen carefully in peace, and you might hear a comforting message about the future.

Jaakko Autio (1981) on Soome helikunstnik, kelle teosed on olnud eksponeeritud nii soolo- kui grupinäitustel ja festivalidel Soomes ja välismaal. Tema helikunst uurib inimese kuuluvust maailma ja käsitleb ühiselt jagatud küsimusi inimkonna tuleviku kohta. Oma teostes püüab Autio ületada nähtamatud piirid ning luua ruumi erinevatele lugudele, vaadetele ja kultuurilistele taustadele. Tema viimane näitus keskendub Läänemere seisundile ja võimaliku tuleviku kujunemisele, kutsudes mõtlema inimeste ja nende keskkonna vahelisele seosele. Jaakko Autio (b. 1981) is a Finnish sound artist whose works have been presented in solo and group exhibitions as well as festivals in Finland and abroad. His sound art explores human belonging in the world and addresses shared questions about humanity's future. In his works, Autio aims to cross invisible boundaries and create space for diverse stories, perspectives, and cultural backgrounds. His latest exhibition focuses on the state and potential future of the Baltic Sea, inviting reflection on the connection between humans and their environment.
Alexander Salvesen (1990) on Helsingis elav Soome kunstnik ja aktivist. Ta töötab eelarvamusteta, kasutades laia valikut erinevaid meediume, alates valgusest ja joonistamisest kuni meediakunsti, skulptuuri ja fotograafiani. Hetkel on teda huvitanud meie tajumise keerukus, aja mõiste mõistatuslikkus ja meie kinnisidee tarbimisest, hävitamisest ja liikumisest massilise väljasuremise ajastul. Tema teosed on olnud eksponeeritud muuseumides, galeriides ja erinevates üritustes Soomes ja välismaal. Alexander Salvesen (1990) is a Finnish Helsinki based artist and activist. He works without prejudice with a wide range of different media from light to drawing, and from media art to sculpture and photography. Currently he is interested in the complexity of our perception, the puzzling concept of time and our obsession with consumption, destruction and travel in an age of mass extinction. His works have been exhibited in museums, galleries and a wide range of events in Finland and abroad.
Sara Pathirane on Soome visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Helsingis. Omades tausta maali ja meediakunsti laiendatud valdkonnas, töötab Pathirane väikese- kuni suureskaalaliste siidimaalide ja videoinstallatsioonidega keskkonnakunsti, galeriinäituste ja kaasaegse tantsu etenduste osana. Tema pikaajaline fookus on looduse jõudude kujutamine, mis sekkuvad ja suhtlevad inimeste esteetiliste ja kujutlusvõimeliste ideedega.
Ta on oma teoseid eksponeerinud sellistes paikades nagu Gallery Forum Box, Colombo Art Biennale, Adelaide Festival Centre, Rencontres International Paris/Berlin, Taiga-Space, Palazzo Lucarini, Galleria Moitre ja Other’s Art Fair. Ta on Soome Kunstiakadeemia magistrikraadi omanik. Pathirane on Art Students League’i vilistlane Vyt residendiprogrammist (NY). Ta on saanud autasu Anita Snellman Foundationilt, Helsingi Saskiatelt ja Maecenas Guildilt, samuti avaliku kunsti auhindu teaduskeskus Heureka ja Taidetta Jätkälle poolt.
Sara Pathirane is a Finnish visual artist living and working in Helsinki. Having a background in the expanded field of painting and media art, Pathirane works with small- to large-scale silk painting and video installations in environmental art, gallery shows, and as part of contemporary dance performances. Her long-term focus is depicting the forces of nature interfering and interacting with human aesthetic and imaginary ideas.
She has exhibited in venues such as Gallery Forum Box, Colombo Art Biennale, Adelaide Festival Centre, Rencontres International Paris/Berlin, Taiga-Space, Palazzo Lucarini, Galleria Moitre and Other’s Art Fair. She holds a MA degree from the Finnish Academy of Fine Arts. Pathirane is an alumni from the Art Students League at Vyt residency program (NY). She has obtained honorary mentions from Anita Snellman Foundation, Helsingin Saskiat and the Maecenas Guild, and public art awards from the Science Centre Heureka and Taidetta Jätkälle.
Laura Pietiläinen on koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud Teatriakadeemia koreograafia osakonna. Laura - Kõige Valgus on Pietiläinen’i hinge võimufiguur. Ta sündis 2016. aastal algselt nimega Michaela - Kõige Kõige Kuninganna. Laura - Kõige Valgus on ere täht, mis kiirgab universumit. Ta võib olla kõike, mida tema süda igatseb. Ta tahab oma tantsus väljendada oma hinge kõiki variatsioone.
Laura armastab olla hull ja ühenduses oma emotsioonidega. Ta on seotud universumi piiramatute energiatega, ja sealt tulebki tema tants. Ta loob oma energilisi tantsuetendusi tavaliselt koos inspireerivate muusikute, moekujundajate, videokunstnike, visuaalkunstnike ja parfüümikunstnikega. Etendused austavad energiat - nende vaba voog on korraga nii loomulik kui ka müstiline.
Laura Pietiläinen is choreographer and dancer who has graduated from the Theatre academy’s choreography department. Laura - The Light of All is the power figure of Pietiläinen´s soul. She was born in 2016 first with a name Michaela - The Queen of Fucking Everything. Laura - The Light of All is a bright star that radiates the universe. She can be what ever her heart is yearning for. She wants to express her soul in it´s all variations in her dance.
Laura loves to be crazy and in touch with emotions. She is connected to limitless energies of Universe and from there comes her dance. She creates her energetic dance performances usually together with inspirational musicians, fashion designers, video and visual artists, perfume makers. The performances respect the energies - their free flow is both natural and mystical at the same time.
Teemu Mäki (1967) on visuaalkunstnik, kirjanik, lavastaja (teater/film/ooper) ja teadlane (kunsti doktori kraad, 2005).
Alates 1990. aastast on ta olnud vabakutseline kunstnik, välja arvatud aastatel 2008–2013, kui ta oli Aalto Ülikooli kunsti professor.
Mäki on pidanud 62 isikunäitust, osalenud umbes 250 grupinäitusel, kirjutanud kümme raamatut ning lavastanud ja kirjutanud arvukalt teatrilavastusi, filme ja oopereid.
Teemu Mäki on ka Soome Kunstnike Ühingu president (2018–) ja IAA Euroopa president (2023–).
--
Inimestena oleme me põhjustanud liikide väljasuremismäära kiirenemise vähemalt tuhat korda. Ilma meieta oleks iga aasta kadunud ainult üks liik — nii väidavad teaduslikud hinnangud. Kuid kuna inimesed eksisteerivad, sureb liike iga päev. Kui palju? Me ei tea. Hinnangud ulatuvad kolmest kuni kolmesaja liigini päevas. Ainus kindel teadmine on see, et väljasuremine on nii kiire, et järgmise sajandi jooksul võib rohkem kui pool kõigist liikidest kaduda.
Selle väljasuremise laine põhjuseks on asjaolu, et me kasutame loodusvarasid 1,6 korda kiiremini, kui planeet neid uuendab. Kui kõik Maal elavad inimesed kasutaksid loodusvarasid sama kiirelt nagu soomlased, oleks tarvis nelja ja poolt maakera, et rahuldada inimkonna vajadusi. Ameerika tempo puhul oleks vaja kuut maakera. Kui kõik Maal elavad inimesed kasutaksid loodusvarasid sama vähe kui keskmine India kodanik, piisaks pooest maakerast.
Väljasuremine ei ole sisuliselt või olemuslikult halb. Loodus ei tee moraalseid hinnanguid. Inimeste endi jaoks on taoline massiline väljasuremine siiski ohtlik, sest ühena liikidest võime olla ise järgmisena üks neist, kes välja suretakse.
Hetkel on inimeste arv endiselt tõusuteel. Meid on nüüd kaks korda rohkem kui 50 aastat tagasi. Samuti on kariloomade arv kasvanud samas tempos kui inimeste arv. Enamik teisi loomapopulatsioone on aga vähenenud. Ja nagu öeldud: paljud on välja surnud. Vähenemine on olnud nii kiire, et metsloomade koguarv on nüüd vaid pool sellest, mis see oli 50 aastat tagasi. Loodus on seega juba pooltühi. Kuidas me saime nii efektiivseteks tapjateks?
Meie meetodid on diablooliliselt lihtsad. Me näiteks püüame kala üle, püüame kuni kalu enam ei ole. Aastal 1950 oli maailmameredes suuri kalu nagu tuunikala, kümme korda rohkem. Kui arvestada ka väiksemaid kalaliike, on kolmandik kõikidest kalade populatsioonidest juba vähenenud. Paljud kalaliigid on välja surnud. Sellise tempoga on kõik inimeste poolt söödavad kalade populatsioonid vähenenud aastaks 2050. See tähendab, et kalade populatsioonid on siis vaid 10% sellest, mis nad olid enne ülepüügiga alustamist.
Kas ookeanid saavad tühjaks? Ei. Me asendame kalad plastiga.
Plasti masstootmine ja tarbimine algas aastal 1950. Kuni tänaseni on toodetud rohkem kui 8,3 miljardit tonni plastikut. Kui palju kaalub nii palju plastikut? Sama palju kui 800 000 Eiffeli torni või üks miljard elevanti. Ja kuhu kogu see plastik on jõudnud? Kolmandik kogu toodetud plastist on endiselt inimeste kasutuses objektidena, pakendites või ehitusmaterjalidena. 12% on hävitatud põletamise teel. Kuid enamik plastikut, 60%, on jõudnud prügimägedele või otse loodusesse.
Mõni plastikutükk jõuab merre. Hetkel viskame iga minut merre ühe veoautokoorma plastprügi. Aastaks 2050 on see kiirus tõenäoliselt neli veoautokoormat minutis. Mida see tähendab? See tähendab, et aastaks 2050 sisaldavad maailma ookeanid rohkem plastikut kui kalu. Ja kui kalade populatsioonid jätkavad vähenemist praegusel määral, ületab plastiku hulk kalade hulga palju varem.
See on tõde meie kohta. Kuid mitte kogu tõde. Peab olema midagi veel...
Teemu Mäki (1967) is a visual artist, writer, director (theatre/film/opera) and researcher (Doctor of Fine Arts, 2005). Since 1990 he’s been a freelancing artist, except for the years 2008–2013, when he was the Professor of Fine Arts in Aalto University.
Mäki has had 62 solo exhibitions, participated in ∼250 group shows, written ten books and directed/written numerous theatre plays, films and operas. He is also the President of The Artists' Association of Finland (2018–) and IAA Europe (2023–).
--
We have caused the extinction rate to accelerate at least thousandfold. Without us, only one species per year would die off — so say the scientific estimates. But because humans exist, species are becoming extinct every day. How many species? We do not know. The estimates range from three species to three hundred species a day. The only certainty is that the rate of extinction is so rapid that over the next century more than half of all species may disappear.
The reason for this extinction wave is that we are using up natural resources 1.6 times faster than the planet renews them. If all humans on Earth used up natural resources at the rate Finns do, four and a half Earths would be needed to satisfy the needs of humankind.
At the American rate, six globes would be required. If all humans on Earth used as few natural resources as the average Indian citizen, a half-Earth would do.
Extinction is not evil by default. Nature makes no moral judgements. For humans themselves, however, mass extinction is a threat, because this time we may be one of the species that go extinct.
For the moment, the number of humans is still on the rise. We are now twice as numerous as 50 years ago. The cattle population has also increased at the same rate with the human population. Most other animal populations, however, have shrunken. And many have become extinct. The decrease has been so rapid that the wild animal population total is now only half of what it was 50 years ago.
Nature is thus half-empty already. How did we become such efficient killers?
Our methods are diabolically simple. We, for instance, keep overfishing until there are no more fish. In the year 1950 there were ten times as many big fish, such as tuna, in the world’s seas. If smaller fish species are included in the calculations, a third of all fish populations have already plummeted. Many fish species have already died out. At this rate, all fish populations eaten by humans will have plummeted by the year 2050. It means that the fish populations will then be only 10% of what they were before the start of over-fishing.
Will the oceans become empty? No. We are replacing the fish with plastic.
The mass production and consumption of plastic started in the year 1950. To date, more than 8.3 billion metric tonnes of plastic have been produced. How much does that amount of plastic weigh? As much as 800,000 Eiffel Towers or one billion elephants. And where is all that plastic? One third of all plastic produced to date is still in human use as objects, packaging, or building materials. 12% has been destroyed by burning. But the majority of all plastic, 60%, has ended up in landfills or directly in nature.
Some plastic ends up in the sea. At the moment, we are dumping one truckload of plastic waste in the sea each minute. By the year 2050, the rate is likely to increase to four truckloads per minute. What does that mean? It means that by 2050 the world’s oceans will contain more plastic than fish. And if the fish populations keep shrinking at their current rate, the amount of plastic will surpass the amount of fish much earlier.
This is the truth about us. But not the whole truth. There has to be something more...
Teemu Mäki` artwork in three parts: films, posters and a sculpture. Consists of fragments from a multidisciplinary installation called _METAMORPHOSEN_, which was originally made for Rauma Triennial in Rauma Art Museum in 2022.
_We%20have%20cause%20the%20extinction%20rate_j.jpg)
Kuraator Satu Kalliokuusi
Kuraator ja kunstnik Satu Kalliokuusi keskendub oma kunstipraktikas peamiselt keskkonna seisundile ja keskkonnaeetikale. Tema näitused toetavad sageli looduse kaitset ja loomingu kunstiline narratiiv ammutab inspiratsiooni kunstniku soome-ugri juurtest. Visuaalse kunstnikuna töötab Kalliokuusi peamiselt maalidega, kuid loob ka skulptuure, installatsioone, meedia- ja keskkonnakunsti. Lisaks tegutseb Satu Kalliokuusi ka kuraatorina. Alates 1995. aastast on ta pidanud isik- ja rühmanäitusi, peamiselt Soomes kuid ka Eestis, Leedus, Rootsis ja Saksamaal. Kalliokuusi on alates 2021. aastast Helsingi Kunstnike Liidu president ja alates 2017. aastast Art Äkäslompolo Kunstnike Liidu president.
Kuraator Eeva Muona
Eeva Muona on töötanud Helsingi Kunstnike Liidus alates 1998. aastast, tegeledes näituste, kunsti laenutuse ja projektidega.
Alates 2023. aasta kevadest on Eeva Muona Helsingi Kunstnike Liidu tegevjuht.
Helsingi Kunstnike Liidule kureeritud näitused ja projektid:
HAA Balti projekt: „Under the Surface“, ühised näitused HAA galeriis, Helsingi (2023); Gallery Arka, Vilniuses (2024) ja Ars Projektiroomis, Tallinnas (2025). Kuraatoriks koos Satu Kalliokuusi'ga.
Urbana Hortus, Gallery Ahjo, Joensuu (2024). Kuraatoriks koos Satu Kalliokuusi ja Reetta Gröhn-Soininen'iga.
Meedia kunsti näitused Helsingi Kunstnike Ühingule: Keskraamatukogu Oodi, Helsingi (2020, 2021, 2022, 2023, 2025). Kuraatoriks koos Anna Puhakka ja Satu Kalliokuusi'ga.
Näituseteosed Art Goes Kapakka festivalil, Helsingis (2017, 2018, 2019, 2022).