© EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIT - ESTONIAN PAINTERS´ASSOCIATION

  • EML Facebook

NAINE.ASENDUSKEHA

Kuraatornäitus

NOORUS galerii, Tartu

6.-23.10.2020

Idee autor LEILA LÜKKO (EKA KT MA) leila.lukko@gmail.com

Kaaskuraator Tiiu Rebane(EML)

 

Osaluskutse Eesti Maalikunstnike Liidu naiskunstnikele

Sissejuhatuseks:

Näitusele oodatud tööd peavad seostuma „autoportreelisuse“ mõistega selle kõigis võimalikes tähendustes.

Naiskunstnikud on läbi aegade maalinud nii ennast kui lapsi, loomi või esemeid luues kujundit ja andes edasi aspekte isiklikust hingeelust. Ka ootame allegoorilist autoportreelisust, kus kehastutakse valitult kellekski teiseks, nii reaalsetes kui unenäolistes situatsioonides.

Ootame kunstnikelt töid, mille valmimisaeg jääb aastatesse 2010-2020.

 

Näitusele kandideerimiseks palume saata täidetud regisreerimisvorm ja maali foto (maksimaalselt 2Mb suuruse failina) hiljemalt 1. septembriks 2020 näituse kuraatoritele Leila Lükko (leila.lukko@gmail.com) ja Tiiu Rebane (Tiiu.rebane@eaa.ee)

 

NÄITUSE KONTSEPTSIOON:

 
Näitus küsib, millise pilguga - kuidas  ja miks -  näeb naine iseennast.
Nii nagu religioosses nii ka kaasaegses psühholoogilises kujundiloomes pole kunagi midagi suvalist ega põhjendamatut  nii ka  on kunstniku poolt loodava uue märgi või sümboolsuse algimpulss reaalsuses, soovis seda reaalset edastada, peita või muuta.
Naine.asenduskeha loob ülevaate sellest  mida tänane naismaalikunstnik varjab ja/või avaldab, kui kaldub oma kujundiloomes naturalismist kõrvale.

19. sajandit võib pidada oluliseks kultuuriloo muutuste sajandiks, kuna sel ajal määratleti erialane termin „teadlane“ ning eraldi teadusharuna tekkis psühholoogia, viimasega seoses ei saa mööda vaadata Sigmund Freudist ja tema psühhoanalüüsist. Prantsusmaal aga sai alguse kunstivool impressionism, mis loobus traditsioonilise kunsti võtetest, rajades teed moodsale kunstile. Impressionistid olid elu jälgijad, nad maalisid seda, mida silm nägi. Ühiskondlikus elus domineerisid mehed ning ka kunstis jätkus ajalooline meeskunstniku traditsioon. Impressionistlikud pildid pakkusid meelelist ilu, kus kunstiline väljendus oli  tähtsam kui sisu. Neile järgnenud neoimpressionistide looming võttis veel järsema tehnoloogilise suuna, kasutates maalimisel puäntillismi tehnikat. Kunsti religioossne ja moraliseeriv mõju hakkas taanduma indiviidi (nii kujutatu kui kujutaja) psühholoogilisele seisundile, ning seetõttu muutus ka sümbolite keel, mille abil loomingut tõlgendada. Kui moodne kunst jätkas esialgu järjepidavat meeskunstnike tava, siis tänapäevaks on proportsioonid minemas tagurpidi ning kunstnike enamik kaldub naissoo poole.

Käesolev näitus uurib, millise pilguga naine, keda on läbi sajandite saatnud mehe pilk, näeb nüüd iseennast. Lähtudes psühholoogilisest tõlgendusest tuleks tulla tagasi Freudi juurde, kes uskus kõige põhjuslikkusesse, olles seisukohal, et psüühikas pole midagi suvalist ega põhjendamatut. Ta arvas, et inimene teeb teadvustamatult tegusid, mida ta oma hinges ihkab, kuid mida ta ühiskonna reeglite kohaselt tegema ei peaks. Siit järeldudes võib püüda selgitada, kas kunstnik kujutab seda, mida ta esitab või on selle taga midagi varjatut, ning vaadata kuidas ta iseend enda või kellegi teise seisukohalt positsioneerib. Nii võib püüda ära arvata inimese või ühiskonna loomuomadusi.

Näitusel väljapandud teostel on enamasti kujutatud naist, aga ka naist mehe kõrval. Lisaks on väljas loomaportreid, mis psühholoogilises tähenduses võiks vastata naise enesekujutusele või laiemalt ühiskonnale, kus juhtiv roll on minemas naiste kätte. Naiskunstnike tööd on nii autobiograafilised kui need kujutavad ka üldist tunnetust naise rollist tehnoloogilise maailmapildiga kaasaja kontekstis.

NÄITUSE REGISTREERIMISVORM ALLALAADIMISEKS