NAINE.ASENDUSKEHA

EML kuraatornäitus

NOORUS galerii, Tartu

6.-23.10.2020
 

Kuraatorid:
LEILA LÜKKO (Idee autor)

TIIU REBANE (EML)

 

Osaluskutse Eesti Maalikunstnike Liidu naiskunstnikele

Sissejuhatuseks:

Näitusele oodatud tööd peavad seostuma „autoportreelisuse“ mõistega selle kõigis võimalikes tähendustes.

Naiskunstnikud on läbi aegade maalinud nii ennast kui lapsi, loomi või esemeid luues kujundit ja andes edasi aspekte isiklikust hingeelust. Ka ootame allegoorilist autoportreelisust, kus kehastutakse valitult kellekski teiseks, nii reaalsetes kui unenäolistes situatsioonides.

Ootame kunstnikelt töid, mille valmimisaeg jääb aastatesse 2010-2020.

 

Näitusele kandideerimiseks palume saata täidetud regisreerimisvorm ja maali foto (maksimaalselt 2Mb suuruse failina) hiljemalt 1. septembriks 2020 näituse kuraatoritele Leila Lükko (leila.lukko@gmail.com) ja Tiiu Rebane (Tiiu.rebane@eaa.ee)

 

NÄITUSE KONTSEPTSIOON:

 
Näitus küsib, millise pilguga - kuidas  ja miks -  näeb naine iseennast.
Nii nagu religioosses nii ka kaasaegses psühholoogilises kujundiloomes pole kunagi midagi suvalist ega põhjendamatut  nii ka  on kunstniku poolt loodava uue märgi või sümboolsuse algimpulss reaalsuses, soovis seda reaalset edastada, peita või muuta.
Naine.asenduskeha loob ülevaate sellest  mida tänane naismaalikunstnik varjab ja/või avaldab, kui kaldub oma kujundiloomes naturalismist kõrvale.

- - -

19. sajandit võib pidada oluliseks kultuuriloo muutuste sajandiks, määratleti erialane termin „teadlane“ ning eraldi teadusharuna tekkis psühholoogia, millega seoses ei saa mööda vaadata Sigmund Freudist ja tema psühhoanalüüsist. Sai alguse kunstivool impressionism, mis loobus traditsioonilise kunsti võtetest, rajades teed moodsale kunstile. Impressionistid, kes olid elu jälgijad, maalisid seda mida silm nägi. Ühiskondlikus elus domineerisid mehed ning ka kunstis jätkus väljakujunenud meeskunstniku traditsioon. Impressionistlikud pildid pakkusid meelelist ilu, kunstiliste väljenduste otsingud prevalveerisid sisu ees. Iga järgnev maalivool võttis aina järsema vormilise suuna. 

Kunsti religioossne ja moraliseeriv mõju taandus järkjärgult indiviidi (nii kujutatu kui kujutaja) psühholoogiliste seisundite domineerimise ees, mistõttu muutus järsult sümbolite keel ja dekodeerimisvõttestik, mille abil visuaalloomingut tõlgendada.

Moodne kunst jätkas esialgu järjepidavat meeskunstnike tava, kuid tänapäevaks on soolised proportsioonid muutumas ning naiskunstnike osakaal on ületamas meesautorite arvu.

Käesolev näitus uurib, millise pilguga naine, keda on läbi sajandite saatnud ja määratlenud mehe pilk, näeb nüüd iseennast.

Lähtudes psühholoogilisest tõlgendusest tuleks tulla tagasi Freudi väite juurde et psüühikas pole midagi suvalist ega põhjendamatut, et inimene teeb teadvustamatult tegusid, mida ta oma hinges ihkab, kuid mida ta ühiskonna reeglite kohaselt tegema ei peaks.

Siit järeldudes võiks püüda selgitada, kas kunstnik kujutab seda, mida ta esitab või on selle taga midagi varjatut, ning vaadata kuidas ta iseend enese või kellegi teise seisukohalt positsioneerib. Nii võib antud näitusega püüda ära arvata nii inimese kui ühiskonna loomuomadusi.

Näitusel väljapandud teostel on enamasti kujutatud naist, naist lähikondsetega; loomaportreid, mis psühholoogilises tähenduses võiks vastata naise enesekujutusele või ehk laiemalt ühiskonnale mis kujundab vaadet või tingib jutustusi läbi lillede ja loomade.

Naiskunstnike tööd on sedavõrd autobiograafilised kuivõrd need kujutavad ka üldist tunnetust naise rollist ja paiknemisest tehnoloogiliselt orienteeritud kaasaja kontekstis. 

NÄITUSE REGISTREERIMISVORM ALLALAADIMISEKS

© EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIT - ESTONIAN PAINTERS´ASSOCIATION

  • EML Facebook