© EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIT - ESTONIAN PAINTERS´ASSOCIATION

  • EML Facebook

TÕE JA ÕIGUSE INIMESED

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU KURAATORNÄITUS, 2017

TÕE ja ÕIGUSE INIMESED. II

25.04. - 17.06. 2017

Tartu Lutsu Linnaraamatukogu

TÕE ja ÕIGUSE INIMESED. III

02.05 . -11.05. 2017

Jakobi Galerii, Tartu

Kuraator  TIINA TAMMETALU

Eesti Maalikunstnike Liidu egiidi all toimuv Tiina Tammetalu kuraatorinäitus on pühendatud A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" I osa juubelile.

Suurteose ilmumisest möödus 2016. aastal 90 aastat. Näituse „Tõe ja Õiguse Inimesed“ ankruks ja raskuskeskmeks on "Tõe ja õiguse" I osa – Eesti kirjanduse üks olulisemaid tüvitekste.

Näitus keskendub teose sündmustele ja tegelaskujudele.

Kuraatorinäituse „Tõe ja Õiguse Inimesed“ ankruks on Eesti rahvuskirjanik A. H. Tammsaare ehe sõna ja tekst "Tõe ja Õiguse" I osast. Näitus keskendub teose sündmustele ja tegelaskujudele, on kontseptsioonipõhiselt ja reglementeeritult literatuurne, mis teeb asja kaasaegse eesti fine-art visuaalkunsti-projektide seas üsna eriliseks.

Kokku saavad Kirjandus ja Kunst, seda rahvusvahelise kirjandusfestivali raames. Palju ilu silmale ja kõigile meile armas Tammsaare sõna. Loodetatvasti. Sest, jah, siin projektis on olemas ka (kultuuri)poliitiline osutus.

Just Eesti kirjanduse tõlkijatele (oh, vabandust!, pigem ikka tõlkijate tsensuuriametnikest koordinaatoritele), ka Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunikule ning kindlasti Eesti 100 korraldustoimkonnale on ilmselt kasulik meelde tuletada, et A. H. Tammsaare „Tõe ja Õiguse“ I osa ilmumisest möödus eelmise aasta lõpus 90 aastat! Et tegemist on Eesti rahvuskirjanduse ühe olulisema tüvitekstiga.

Kahjuks ei ole teos maailmakeeltesse tõlgituna täna ei Eestis ega maailmas vabalt kättesaadav.

Ka ei näe me Eesti 100 tähistamise puhul riigi poolt erilist innukust Tammsaare „Tõe ja Õiguse“ I osa esile tõstmisel. Kas rahvuskirjanduse suurteose roll keele ja rahvuskultuuri kindlustamise ehituskivina hakkab ununema?
Mis on eriti huvitav olukorras, kus Eesti Vabariik 100 juubelit tähistatakse hoopis „Alice imedemaal“ illustreerimise ja mahuka suurekspordiga maailma. (Justkui alandlikuvõitu kinnitusena, et orjarahvas ja pärismaalastest „halamad inimesed“ on omariikluse 100 aasta jooksul oma loomupärasele kahetsusväärsusele vaatamata siiski nii tublid olnud, et on härraskultuuriga tutvust teinud ja oskavad sinna juurde ka pilte joonistda?)

Nagu meil polekski oma keelt ja oma kirjandust!

Või on ka see midagi, mida viimasel ajal mõnede nn valgustud ja progressivsete, ohtralt meediaruumi saavate peavoolu-tegelaste poolt kõvahäälselt häbenetakse?

----
Kontseptsioonis püstitatud nõue kindla kirjandusteosega haakumisele ja tekstipõhisusele võib tunduda kaasaegsel kunstiväljal tegutsevatele loojatele ootamatu ja isegi raske väljakutsena. Ka publikul on pähkel pureda, kuna nö tekstiga töötamine nõuab piiramatu tõlgendusvabadusega harjunud publikult hoopis uuelaadset (st taasavastatud ja uuskasutatud traditsioonilist ehk siis innovatiivset) intellektuaalset koormust ja distsipliini.

Kindlasti nõuab see nii kunstnikult kui vaatajalt armastust kirjanduse vastu ja armastust Tammsaare sõna vastu. Enesestmõistetavalt on iga kunstnik lähtunud oma originaalsest käekirjast ja vaatenurgast, on toonud kaasa midagi oma isiklikust loost, lisanud midagi iseendast.

Ja nii, näitusesaalide seintelt Tammsaare ehtsaid sõnu ja teksti „vaadates“ ning ehedast tänapäevast pärinevaid pilte „lugedes“ saame arutada tänase Eesti ja maailma argiste aga ka probleemid üle.

Tekst: Tiina Tammetalu

Eksponeeritud on järgmiste kunstnike tööd: Kristiina Pärk, Margus Tiitsmaa (Sorge), Tiina Tammetalu, Kai Kaljo, Ove Büttner, Kätlin Stahl, Heli Tuksam, Epp ja Karel Korp.

Näituse juurde kuulub fuajees välja pandud valik „Tõe ja õiguse“ I osa illustratsioonivõistluse töid. Väljapaneku koostaja ja kujundaja Tiina Tammetalu valis välja järgmiste kunstnike tööd: Inge Kudisiim, Kristiina Pärk, Mark Antonius Puhkan, Karel Korp, Kaisa Otstak ja Annegret Reisi.

Näitust tervikuna sai vaadata kirjandusfestivali Prima Vista ajal, mil tööd olid väljas kahes näitusepaigas, lisaks Lutsu raamatukogule ka Jakobi galeriis. Linnaraamatukogus ei ole ruumipuudusel kahjuks väljas näitusel osalenud kunstnike Enn Tegova, Albert Gulgi, Evelin Salumaa ja Jaanus Eensalu tööd.

Täname südamest:
Linda Jahilo, Külli Peegel, Andrus Allikvee, Lutsu Raamatukogu, Tiina Büttner, Evelin Salumaa, Jakobi Galerii, Tammsaare Muuseum

Näituste esitlused / tutvustused:
Jakobi galeriis: 09. Mai kell 19.00
Lutsu Raamatukogus: 09. Mai kell 16.00