© EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIT - ESTONIAN PAINTERS´ASSOCIATION

  • EML Facebook

MAAL`99  - KURSI KOOLKOND RAATUSE GALERIIS

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU KURAATORIPROJEKTID 1999 

KOOSTÖÖS EKL

18.06.-18.07. 1999

TALLINNA KUNSTIHOONE,

ROTERMANNI SOOLALADU,

VAAL GALERII,

RAATUSE GALERII,

TALLINNA KUNSTIHOONE HOOV.

Üldkoordinaator JAAN ELKEN

NÄITUSEST MEEDIAS:

-SIRP

Kursi koolkond Maalil

Näitus Maal 99. Kursi koolkond Raatuse galeriis kuni 18. VII.

Kui Kursi koolkond 1988. aastal loodi, manifesteerisid kunstnikud oma liidu eesmärgina korraldada ühiselt näitusi ja jagada galeriipindu, mitte ideoloogiat ja loomepõhimõtteid. Seetõttu on ka Raatuse väljapanek nüüd, 11 aastat hiljem, kui kunstnikud on oma loomingus kasvanud ja edasi liikunud, rohkem mehaaniline kui orgaaniline tervik.
Vaatamata suureformaadilistele teostele, mis kohati (üle)pingestavad galeriiruume, on näitus siiski oma iselooomult hajuv ja fragmentaarne. Rühmitus kui kompaktne mehhanism ei toimi enam nii, nagu see oli paar aastat tagasi. Tekkinud madalseis ei väljendu autorite nõrkuses: iga autor ajab juba sedavõrd oma isikupärast joont, et paralleelide tõmbamine pole enam võimalik ega vajalikki.
Ilmar Kruusamäe on oma produktiivsuses ainus kunstnik kogu suurnäitusel, kes esineb ka Kunstihoones ja Rotermanni soolalaos. Kruusamäe loob Raatuse monumentaalse maaliga Joona lõks pühaliku ja sakraalse õhkkonna. Hiiglasliku Joona figuuri kaudu lahkab kunstnik tuntud Vana Testamendi lugu, integreerides sellesse uudseid lähenemisnurki ja -võimalusi.

Graafikamagister Reiu Tüür eksponeerib Linnagalerii isiknäituselt (vt. eelmine Sirp) tuttavlikke teoseid, mille intellektuaalne ja emotsionaalne allikas on taevas. Maalil Ristid, sauad ja Mihkel kohtuvad astroloogilist kaarti meenutavad pinnad rahvapärimuslike legendidega. Tüür loob kontakti taeva müstilisuse ja inimkeha lihalikkuse vahel, ta personifitseerib ja erotiseerib oma kujutamisobjekti, seades kahtluse alla tavapärased konventsionaalsed arusaamad taevast ja tähtedest kui millestki kaugest ja kättesaamatust. Imat Suumanni maalide Saar ja Poolpäev aineseks on maastik, mida kunstnik julgelt interpreteerib, saavutades lõppresultaadiks Turneri-laadsed ekspressiivsed värvimängud. Priit Pangsepa teosed kujutavad stiliseeritud, end ekshibitsioneerivaid inimkehasid. Albert Gulki on haaranud putukamaania. Gulgi maalidel Punase sipelga meenutused enne... ja ...ja nüüd avaneb sinises koloriidis muinasmaa, täis kõige erinevamaid pisilasi. Äärmiselt tagasihoidlikult ja minimalistlikult esineb Marko Mäetamm, pakkudes välja väikeseformaadilise Jumala ja Vanakuradi dialoogi. Ta toob publikuni kahe vastandliku jõu, Jumala ja Kuradi kõneluse, kusjuures ühe osapoole sõnad peab vaataja ise välja mõtlema. Mäetamme töö on ainuke kogu suurnäitusel, mis kaasab publiku aktiivsesse teose loomeprotsessi, oodates temalt verbaalset osalust lünkade täitjana.
Kogu kursikate näitus, mis mõjub temaatikalt ja vormilt üldiselt positiivsena, tõstatab küsimuse rühmituste võimalikkusest ja funktsioonist. Suudab ju suurem osa Raatuses eksponeerivaist kunstnikest end iseseisvalt oma loominguga õigustada. On näha, et nende vägivaldselt ühte ruumi surumine lõhub, mitte ei võimenda maalide iseloomu.

Rael Artel

Maal ’ 99

Maali aastanäitus toimub sel aastal Tallinna Kunstihoones ja EKM Rotermanni soolalao näitusesaalis 18. juunist 18. juulini . Eha Komissarovi kureeritud Tallinna Kunstihoone näituse “Maal ’ 99” põhiekspositsioon lähtub märksõnadest "identiteet” ja “uued identiteedid” ning seab eesmärgiks esile tuua antud ajahetkel maalikunstis valitsevad mõjutused ja jõugrupid.

Kuraator võtab arvesse asjaolu , et , traditsioonilisi kunstiliike eksponeerivad näitused on alati seotud publiku rollide ja nende stereotüüpsete ootustega . Näitus , kasutades valikul põlvkonna põhimõtet , ei rõhuta seda sugugi kõikides näituse osades.

Ülevaatenäituse traditsiooni aktsepteeritakse sedavõrd , et kõigil on võimalik konkureerida , kuid pääsu näitusele tagab siiski teose huvitavus , aktuaalsus või käsitluslaadi põhjendatus . Näituse eesmärk pole praegustes oludes toimida Maalijate Liidu liikmete aruandlusväljapanekuna . Otstarbekohasem on demonstreerida maali vitaalsust võime kaudu suhestuda laia nähtuste ringiga ning demonstreerida maalis endas toimuvate protsesside võimalikkust.

 

Siinkohal on arvesse võetud järgmised võimalused : katsed mitmekesistada maali informatiivset välja, maalikunsti suhted tema kõrval toimuva kunstikeskusteluga, kunstnik oma isiklike elusündmuste ja elunähtuste tõlgendajana, kunstniku ja kunstiajaloolise mälu teemad/vahekord lõppevale sajandile ja aastatuhandele mõeldes , kunstnik uute meelepiltide loojana , kõikvõimalik muu keskustelu maalikunsti kohast ja võimalusest osaleda kaasaegses kunstiprotsessis ning loomulikult huvitab näitust iga ere ja algupärane isikupära.

Traditsioonilise maali kõrval on teretulnud eksperimendid maali staatuse , materjali ja teiste maalimõistega kokkupuutuvate nähtustega.

Kõiki asjasthuvitatuid palume ühendust võtta Eha Komissaroviga Eesti Kunstimuuseumis või Jaan Elkeniga Kunstnike Liidus.

 

Ants Juske kuraatoriprojekt Rotermanni soolalaos kannab pealkirja “Uus ja vana narratsioon”. Juba mõnda aega on märgata uue maalilisuse , figuratiivsuse ja narratiivsuse esiletõusu . Kogu sõjajärgne kunst on tegelikult pendeldanud kahe äärmuse , maalilisuse ja kontseptuaalsuse vahel.

Kuid miski ei tule tagasi endisel kujul. Nii ka figuratiivsus ja narratiivsus 1990. aastate teise poole kunstis. Kõik need mõisted ei pruugi olla seotud ainult maalikunstiga. Üha enam on märgata, et videokunstis taandub minimalism ning video tegeleb juba ammu “ väikeste jutustustega ”. Seejuures on suurenenud ka video visuaalne atraktiivsus, et mitte öelda maalilisus. Sama kehtib ka installatoorse kunsti, performanceide, samuti foto-, kompuutrikunsti ja reklaami kohta.

Käesolev projekt püüabki ühendada maalilisust, figuratiivsust ja narratiivsust eri kunstiliikides. Kuna maalikunst on nende komponentide seisukohalt isalikus positsioonis, on maalil ekspositsioonis ka keskne koht. Teistes kunstiliikides otsib näitus samu nähtusi, mis on otseselt maalist välja kasvanud või mõjutatud. Ühendades olemasolevat traditsiooni uuemate nähtustega, ootab kuraator seega nii maali senise traditsiooni vaimus uusimaid töid, aga ka nende kunstnike töid, kes tunnevad sidet maalikunstiga mõnes teises meedias.“

 

Maal ’ 99 ” raames on veel kaks satelIiitnäitust: 29. juunist 17. juulini Tartu ülikooli maaliosakonna diplomandide näitus (koostavad Anne Parmasto ja Jaan Elken) Vaalas ja Raatuses 18. juunist 18. juulini Kursi koolkonna näitus.

 

Näituse raames antakse välja Eesti Maalikunstnike Liidu aastapreemia, Saku maalipreemia ja Saku noore kunstniku preemia ja ES Sadolini maalipreemia.

 

Kunstnikel, kes soovivad osaleda näitustel, palutakse kuraatoritega ühendust võtta.

Tööde vastuvõtmise täpne aeg teatatakse EKLi infotahvlil ja ajalehes Sirp.

Sirp, nr. 13, 1 aprill 1999

- - -