ENG

Eesti kaasaegne maalikunst: realiteet ja ideaal

EML aastanäitus

Pärnu UKM

2.märts-21.aprill 2019

Näituse korraldustiim: Jaan Elken (tekst, kujundus), Mari Roosvalt (korraldus,kujundus), Tiiu Rebane (korraldus, rahastus).

poster

Kuidas jätkata loometegevust olukorras, kus ideaalid ja tegelikkus näivad justkui ristmikul olevat? Ons too näiline kaotajapositsioon tõepoolest reaalsus või tulebki aeg-ajalt õhulossidest õhku välja lasta ja leppida sellega, mis siia ja praegu antud? Reaalsus on meie tajude ja kujunenud arusaamade konstruktsioon, mis instinktiivselt pürgib ideaali suunas. Kuidas koordineerida oma mõtteid ja leida ideaali kaasaegses turbulentses maailmas, kus eksisteeriv reaalsus on kõik muud kui julgustav, kus moraali ja eetika kriteeriumid teisenenud? Skulptor Louise Bourgeois on öelnud, et olla kunstnik, tuleb eksisteerida vaikuse maailmas. Kas maalikunstnikel on praegu luksust viibida oma sisemaailmas või on otsustav hetk kuuldavaks teha oma sõnum selle kohta, mis toimub?

Olukorras, kus suured päevalehed vaatavad maalinäitustest mööda, kus näitustele esitatavast massiivsest piltide lademest läbinärimiseks on vaja kannatust ja pühendumist, ehk ka kübeke empaatiat, oleme otsustanud korraldada nö ühe pildi näituse. Eriti on oodatud suureformaadilised tööd, kasvõi veri ninast välja, on antud näitusele oodatud elu suurim maal.

On ju iga maalikunstniku töö(teose) taga isiklikud ideaalid, ja/või nende purunemine, kompromissid või ka võidujoovastus uuele tasemele jõudmise pärast. Maalikunstnikud on nii ehk naa oma põhiolemuselt idealistid – jätkates suunal ja meediumiga, mis tundub arhailisemaist arhailiseim, mis on põhiolemuselt mittetiražeeritav, polükroomne ja mis vaatamata sajanditevanusele taagale samastub nüüdis-kunstimaailmas juba igavese märtripositsiooniga – keeldudes ajaloo näitelavalt lahkumast. Teeme eesti maalikunsti jälle suureks!

Elagu realiteet!

Elagu ideaalid!

Kontseptsioon- Jaan Elken

PARK

Kuraatornäitus Kastellaanimaja Galerii Märts 2019

Kureerib: Tiiu Rebane

Kuidas on eesti maalikunstis 20. sajandi lõpukümnenditest kuni tänaseni kujutatud parki, seda üht olulist maastikuarhitektuurset ja metafüüsilist elementi, mis eraldab ja ühendab linna maa ning metsaga lahustades konventsioonide nähtavaid piire ja kustutades metsiku looduse hirmutavat üleolekut.

Millised on Eesti linnapargid, millistena on näinud neid maalikunstnikud.

Näitusele tulevad esitlusele maalid Kunstihoone Fondi ja autorite erakogudest.

Ekspressiivne!

Lokaalsest kõnepruugist globaalsel ajastul.

Eesti Maalikunstnike liidu valiknäitus Läti Kunstnike Liidu näitusesaalides Riias.

poster

Näitus annab läbilõike Eesti eri põlvkondade maalikunstnike loomingust, püstitades hüpoteetilise platvormi – kas neljateistkümne nimme eriilmelistena valitud autori loomingu ühisjooned võiksid Eestist väljaspool eksponeerituna formuleerida siiski teatud ühise platvormi? Nii nagu Balti vabariikide maalikunst tervikuna eristus üpriski reljeefselt nõukogude kunstikatla kontekstis ülejäänust (just parema informeerituse tõttu maailmas toimuvast), eristusime me tuntavalt ekspressiivsemast Leedu kunstist, eristusime kõrgesteetilist lõpetatust viljelevatest Läti maalijatest. Nüüd, kus raudne eesriie on langenud, globaalsete kunstitrendide järgimine mitte ainult kunstnike, vaid ka publiku poole pealt iseenesestmõistetavaks saanud, tundub mulle, et eesti maalijate balti vaatenurgast keemiliseks nimetatud koloriit on teatud ulatuses säilinud, maalitehnilised väljendusvahendid aga tunduvalt ekspressiivsemaks ja universaalselt mõistetavamaks muutunud. Pastoosne maalimaneer ja abstraktselt ekspressiivne lõpetamatus on saanud eesti maalija kõnepruugiks ja kunstiliseks praktikaks.

Näituse tuumiku moodustavad aktiivse näitusetegevusega maalijad, kellest igaühe kujundite areaal ja teemadering on Eesti kunstivälja kontekstis piisavalt reljeefne, et kaubamärgina eristuda. Ometi pole osalejad aga oma olemuselt mingid konservaatorid, pigem igavesed muutujad ja teisenejad. Eesti üle-institutsionaliseerunud ja ülekureeritud kunstielu kontekstis on näitusel „Ekspressiivne!“ esinevate maalikunstnike, nagu Rait Rosina, Alvar Reisneri, aga ka Alo Valge (viimane neist on oma maalialases tegevuses pigem hüperrealismi kaldunud) performance-i laadsed aktsioonid märgiks üha kumuleeruvast ekspressiivsest energiast ja nö loomingulisest rahuldamatusest. Ekspressiivne! on selles kontekstis pigem käimalükkaja ja tagant-torkija. Andro Kööbi ja Tiina Tammetalu ruumi hõlmav totaalsus räägib kokkupuudetest installatiivsete ruumikunstidega. Teatud mööndustega fotorealismi alla liigenduvad Alo Valge ja Saskia Järve on kaugel neutraalsest, nö külmast pilgust, mõlemad kunstnikud omavad kindlat vaatenurka kujutatavale, nende teoseid kontrollivate kujundite ekspressiivsus on väljaspool kahtlust. Ekspressiivsus ja selle varjus teatud metafoorsus on omane nii Rait Rosina, Vano Allsalu, Jaan Elkeni kui Mari Roosvaldi loomingule, rusikad taskus mentaliteedist kantud ühiskondlik positsioneering toidab Karl-Kristjan Nageli, Tiiu Rebase ja Veiko Klemmeri sotsiaalselt tundlikku maaliloomingut. August Künnapu, ekspressiivse stilisatsiooni ja värvihedonismi ristepunktis autorile ainuomast maalimateeriat kultiveeriva noorema põlve kunstniku hillitsetud, kuid seda võimsam ekspressiivsus on kindlalt piiriülene ja kõnetab vaatajat Peterburist Brooklynini. Möödaniku elu-olu väärtustavat maalilaadi esitava Uno Roosvalti kunstnikuna kultiveeritud lähtepunkt on sedavõrd järjekindel, et võib prognoosida temaga peatselt juhtuda võivat kultuuriantropoloogilist ümber-positsioneeringut – on ju uus nii mõnigi kord lihtsalt lõpuni äraunustatud vana – ja nii on see üha uuesti ja uuesti.

20-saj voolujoonelise stiili-terminoloogiaga pole nii ehk teisiti midagi peale hakata, ühest küljest kehtivad nad kõik omnipresentselt ja teisalt ei kehti enam üldse. Riia näitusel esinejate jaoks on maalikunst ammu omaks võetud, fundamentaalne kunstimeedium, mille aktuaalsuses üksi esinejatest aga ei kõhkle.

Suureformaadilist nüüdismaali esitlev Eesti maalikunsti ekspositsioon on koostatud Pärnu uue Kunsti Muuseumis viimaste aastate eesti maalikunsti aastanäituste väljapanekute põhjal.

Esinevad:

Vano Allsalu, Jaan Elken, Uno Roosvalt, Veiko Klemmer, Tiiu Rebane, Andro Kööp, Alvar Reisner, Mari Roosvalt, August Künnapu, Saskia Järve, Tiina Tammetalu, Rait Rosin, Alo Valge ja Karl-Kristjan Nagel.

Töörühm: Jaan Elken (tekst, kujundus), Tiiu Rebane, Mari Roosvalt.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja EV Suursaatkond Riias

La Grande Bellezza/ Kohutav ilu

Pärnu Linnagalerii

September 2019

kureerib: Jaak Visnap

Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks. Elu suurmängust hakkame tihtipeale saama aru alles siis, kui see hakkab lõppema.

Pärnu on linn, mis oma suvises eufoorias neli kuud aastast pidutseb. Valged limusiinid, peod hommikuni, öiste pidutsejate lõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod.

Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid.

Festivalid, mis toovad kohale kümneid ja sadu tuhandeid inimesi unustavad tabud, valehäbi, elu raskused. „Ela ja pidutse!“ on Pärnusse saabujate moto. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jääb ainult kaja sellest, mis toimunud. Inpiratsioon Paolo Sorrentino filmist " La Grande Bellezza/ Kohutav ilu", mis näitab inimest oma tugevuses ja nõrkuses.

Näitusel osalejatelt eeldame, et nad on seda filmi näinud, saanud sellest filmist inspiratsiooni ja seoseid oma loomingulisel eneseväljendamisel maalikunstis.

Näitusele arvestame 30- 50 maali, miinimumsuurusega 60X80 cm ja suuremaid kuni 150X180 cm. Tehnikatest valdavalt akrüül- ja õlimaal lõuendil.

Näitusel osalevad maalikunstnikud uute teostega, mis valminud spetsiaalselt selleks näituseks.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Hausgaleriis nov. 2019

AKTIMAAL HAUSGALERIIS

kuraator: Tiina Tammetalu

Näitusele valib töid zhürii (EML ja Haus), kvalifitseeruvad ainult uued (aastatel 2018-2019 valminud teosed, mida pole varem eksponeeritud), teosed, mis mahuvad Hausgalerii poolt etteantud formaati.

Osalemissoovist palume märku anda alates 1. maist aadressil: tiina.tammetalu@artun.ee märgusõna: Aktimaal Hausgaleriis

Hausgalerii galerist Triinu Soikmets:

"Aktimaal kui ajaproovile vastupidanud ilu, inimlikkuse ja ideaalide kehastamise keskne vorm, annab tunnistust autori tundlikkusest, pakub mõtteainet ja esteetilist elamust, peidab ja paljastab, pakub lõputult inspiratsiooni ja vaatenurki. Ootame uusi, varem eksponeerimata töid, et saaksime näitust serveerida ekslusiivselt ja külastajate jaoks värskelt. Teoste formaadi määrab seekord jumalik proportsioon ja harmoonia ehk kuldlõige - pikkuse ja laiuse suhtarvuks 1,618."

Eesti Vabariigi 101 muinasjuttu

Kuku Klubis

detsember 2019

Kureerib: Rait Rosin

Iga algus on vana muinasjutu kordus. Eesti on ja siin elavad inimesed on viimaks jõudnud uude algusesse. Palju õnne meile! Maalikunstnikud tähistavad seda Kuku Klubis vestes muinasjutte. Nagu ikka sobivad alguseks: “Seitsme maa ja mere taga…” või “Ennemuistsed aal, elasid kord...”. Kuid iga pilt on rohkem kui vaid lugu millestki, mis on kujutatud ja sobivateks teemadeks võivad olla seigad argielust või mõned eriliselt ära märkimist väärivad lood. Näitusele võivad töid esitada EMLi liikmed. Näituse kujundaja jätab endale õiguse näituse kujundamisel teha valiku esitatud töödest. Valminud maalist saata foto Rait Rosina e-mailile ‪rait@pragmatist.ee‬ ning hind, mis töö müügi korral autor endale soovib, 15. novembriks 2019. Tööde formaat; vormistus: miinimum mõõt 70cm x 70 cm, maksimum mõõt 100 cm x 100 cm; lõuend raamil.

EML ÜLDKOOSOLEKU KUTSE

Eesti Maalikunstnike Liidu liikmetele

Eesti Maalikunstnike Liidu üldkoosolek toimub esmaspäeval, 4. veebruaril 2019 kell 17.00

Toimumiskoht on Tallinn Art Space galerii
T1 Mall Of Tallinn
Peterburi tee 2
11415 Tallinn

EML üldkoosoleku päevakord:

  1. EML 2018 aastaaruande ülevaade ja kinnitamine.
  2. EML 2019 aastanäituste ja tegevuste tutvustamine.
  3. Uute liikmete vastuvõtt.
  4. EML põhikirja täiendusettepanekud, arutelu ja hääletamine. Vormistatud muudatusettepanekud koos selgitustega laekuvad EML liikmete postkasti hiljemalt 22. jaanuaril.
  5. Muud küsimused ja ettepanekud.

Ootame rohket osavõttu ja kaasamõtlemist. Võimaluse korral palun saatke EML´iga seotud küsimused ja ettepanekud 22.jaanuariks meilile tiiu.rebane@eaa.ee

Üldkoosolekult puudumise või koosolekult lahkumise korral palume kindlasti delegeerida kirjalikult oma hääl ühele koosolekul kohal viibivatest EML liikmetest.

Volitus peab olema paberkandajal allkirjastatuna või bdoc-formaadis digiallkirjaga.

Volitus peab sisaldama lisaks volitatava nimele ka ürituse nime (EML üldkoosolek, kuupäev), millega seoses volitus antakse. Paberkandjal volitusi võib tuua või saata EKL sekretäri kätte, digiallkirjaga volitusi palume saata emailile: tiiu.rebane@eaa.ee

EESTI KAASAEGNE MAALIKUNST: REALITEET JA IDEAAL

UUE KUNSTI MUUSEUM

Pärnus: Esplanaadi 10 80010 Pärnu

Toimumisaeg: 2.märts-21.aprill.2019

Näitusele registreerumine algab 28.jaanuaril.

Registreerumiseks saatke näituse korraldajatele teoste fotod ja täidetud näituse registreerimisleht.

Näituse registreerimislehe ja näituse transpordiinfo edastame EML ringkirjas 27. jaanuaril.

Korraldajatele jääb õigus teha töödest valikuid.


Alljärgnevalt leiate tänavuse aastanäituse kontseptsiooni:

Eesti kaasaegne maalikunst: realiteet ja ideaal.

Kuidas jätkata loometegevust olukorras, kus ideaalid ja tegelikkus näivad justkui ristmikul olevat? Ons too näiline kaotajapositsioon tõepoolest reaalsus või tulebki aeg-ajalt õhulossidest nö sooja õhku välja lasta ja leppida sellega, mis siia ja praegu antud? Reaalsus on meie tajude ja kujunenud arusaamade konstruktsioon, mis instinktiivselt pürgib ideaali suunas. Kuidas koordineerida oma mõtteid ja leida ideaali kaasaegses turbulentses maailmas, kus eksisteeriv reaalsus on kõik muud kui julgustav, kus moraali ja eetika kriteeriumid teisenenud? Skulptor Louise Bourgeois on öelnud, et olla kunstnik, tuleb eksisteerida vaikuse maailmas. Kas maalikunstnikel on praegu luksust viibida oma sisemaailmas või on otsustav hetk kuuldavaks teha oma sõnum selle kohta, mis toimub?

Olukorras, kus suured päevalehed vaatavad maalinäitustest mööda, kus näitustele esitatavast massiivsest piltide lademest läbinärimiseks on vaja kannatust ja pühendumist, ehk ka kübeke empaatiat, oleme otsustanud korraldada nö ühe pildi näituse. Eriti on oodatud suureformaadilised tööd, kasvõi veri ninast välja, on antud näitusele oodatud teie elu suurim maal. On ju iga maalikunstniku töö(teose) taga isiklikud ideaalid, ja/või nende purunemine, kompromissid või ka võidujoovastus uuele tasemele jõudmise pärast. Maalikunstnikud on nii ehk naa oma põhiolemuselt idealistid – jätkates suunal ja meediumiga, mis tundub arhailisemaist arhailiseim, mis on põhiolemuselt mittetiražeeritav, polükroomne ja mis vaatamata sajanditevanusele taagale samastub nüüdis-kunstimaailmas juba igavese märtripositsiooniga – keeldudes ajaloo näitelavalt lahkumast. Teeme eesti maalikunsti jälle suureks! Elagu realiteet! Elagu ideaalid!

Kuraatoritekst, millepõhjal kirjutatakse ka tulevased pressitekstid jmt: Jaan Elken

Näituse korraldustiim: Jaan Elken (tekst, kujundus), Mari Roosvalt (korraldus,kujundus), Tiiu Rebane (korraldus, rahastus)

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU LIIKMETELE

EML SÜMBOOLIKA IDEEKONKURSS

poster

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU NÄITUSED 2018

15.aprill – 29.mai 2018

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

EST.EETILINE?

Näituse kontseptsioon ja kujundus: Jaan Elken, 5540544, jaan.elken@eaa.ee

näituse korraldus: Mari Roosvalt, 5514039, mari.roosvalt@artun.ee

Maalikunsti ja esteetika vahele oleks tava-arusaamade järgi otsekui võrdusmärk asetatud. Kuigi mõõdikud on ühelt poolt justkui subjektiivsed, on kunstiajalugu platvormiks võttes lihtsam just tagasivaateliselt näha harmoonia katkematut punast joont, mis kõigele vaatamata kunstiloomet koos hoiab ja on esteetilise kindlust truult valvanud. Harmoonia ja/või esteetilisus on teadupärast lausa matemaatiliste valemite abil kirjeldatavad parameetrid. Täna võib nentida, et esteetiliste väärtushinnangute konglomeraat, mis kunstielu ümbritseb ja saadab, on otsekui plahvatuslikult paisuv ja laienev universaal-leksikon maalikunsti jaoks. Kuid mil määral toimub kunstiliigi enda sees varjatud ja avalik vastupanuliikumine esteetiliste kaanonite, mõnede silmis ka „korrumpeerunud ja aegunud“ väärtussüsteemi vastu?  Poliitilisel maastikul on uuskonservatiivsus ja traditsionalism tõusulainel, näitus püüab mh kaardistada erinevate liikumiste vasteid kultuuriväljal ja uurida eetiliste ja esteetiliste väärtuste ning moraaliprobleemide jõudmist lõuendile.  Näitusele ootame nii teadlikult iluelamust ülevõimendavaid töid, kui ka esteetikast kui sellisest väärtuspõhiselt ülevaatavas võtmes loodud maaliloomingut. Maalikunsti definitsioonid jätame sellega lahtiseks, kuid korraldajad jätavad endale õiguse loobuda loomingulistest lahendustest, mille eksponeerimist ja säilimist Uue Kunsti Muuseum ei suuda tagada või mis kujundatud näitusetervikuga kokku ei kõla. Eelistatud on 2017 ja 2018 aasta looming. Näitusele on oodatud on ka kunstierialade üliõpilaste ja maalikunstnike liitu mitte kuuluvate professionaalsete kunstnike looming.

Tööde transport

Tartust – 11.aprillil, täpsustav info kuraatoritelt

Tallinnast - 12.aprillil kell 9.00 kuni 10.00, Kunstihoone hoovist

Osaleja registreerimisleht

Jõhvi Kunstikooli galerii

KUI ARVUTID PEATUVAD

Osalemistaotluste esitamine tähtaeg 31.märts.

Tööde transport Tallinnast, Kunstihoone hoovist kell 10.00-10.30

Näituse avamine Jõhvis 5.aprillil 2018 kell 17.00

Näitus kestab kuni mai keskpaigani

Kuraator-kunstnik: Rait Rosin, 56819683, rait.rosin@artun.ee

poster

Olukorras kui arvutite osatähtsus inimeste elus on muutunud asendamatuks tundub küsitav igasugune mõttearendus mis tehnoloogiat kuidagiviisi alahindaks. Siiski näib tõenäoline olukord, et üleilmset arvutivõrku tabab tõsine raputus või mitu. Kas sunnitult või vabatahtsi peaksime siis eemalduma juba koduseks saanud virtuaalmaailmast. Et saavutada oma tegevustes sundimatus ja elada tehnoloogilistest vidinatest vabanenu elulaadi järgi kulub sel juhul mitme inimpõlve jagu aega. Kujutlus selle võimalikkusest tundubki nostalgiast kantud järjekordse romantilise unelmana. Ühel või teisel juhul on tegemist visiooniga, milles üksik inimelu ei tähenda kuigi palju ja igasugune kunstitegevus tähendab eos toimuvaga kohanemist, jäljendamist või pelka ära märkimist. Maalida on võimalik kõiksugu tehnoloogiaid kasutades kuid samuti ilma igasuguste abivahendeid rakendamata. Näitus "Kui arvutid peatuvad" katsetabki seda iga osaleja arusaamaleja lähenemisnurgale omasel viisil. Kust jookseb piir tehnoloogilise uuenduslikkuse ja tehnoloogilise abituse vahel? Kulunud kujutlus oleks ehk maali ja tehnoloogia vastandamises kuid isegi kui juhtuvad maailma raputavad sündmused ei kao kord leiutatud seadelised. Olemas olevate teadmiste põhjal on võimalik kõik mõtteviisid ning inimestele vajalikud seadmed taas luua. Seadmete kaduvuse või tuleviku väljavaadete ja stsenaariumite kujutamine on maali ja muu loomingu ühistamisega igati teostatav aines. Eks ole ju maali pärisosana defineeritav asjaolus, et maal allub jäägitult inimtahtele ja ei välju meie vahetu kontrolli alt sellisel viisil kui tehnoloogiline intellekt seda juba teha ähvardab.


Iga osalev kunstnik teostab näitusele ühe maali vabalt valitud suuruses. Töö maksimaalsed mõõdud: 2 m kõrge ja 3 m lai. Töid võivad esitada kõik EMLi liikmed. Lõpliku valiku tööde hulgast teeb näituse kuraator koos EMLi juhtkonna liikmetega.

Osaleja registreerimisleht

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus 2018

November 2018 Haapsalu Linnagalerii

MÕTE.LAVASTUS

Kuraator: Tiiu Rebane, 57702640, tiiu.rebane@eaa.ee

Palume teatada osalemissoovist hiljemalt 1. septembriks 2018 näituse kuraatori aadressile.

” Ma ei arva et inimesed lepivad faktiga et elul pole sügavamat mõtet. Ma arvan et see teeb inimesed väga rahutuks. Näib et religioon ja müüdid mõeldi välja just selleks et anda elule mõte.” 
David Lynch

” Mitte keegi pole kunagi kirjutanud, maalinud, vorminud, ehitanud või leiutanud mingil muul põhjusel kui sõna otseses mõttes põrgust pääsemise eesmärgil” 
Antonin Artaud


Prantsuse teatritegelase ja esseisti Antonin Artaud mõttekäiku kultuuri sisust saab lühidalt tõlgendada kui inimese püsivat taotlust väljuda oleviku piinavatest puudustest. Nii Artaud kui Lynchi väidetes kumav idealism on eelkõige vaadeldav platonistlikus võtmes, soovina tõusuks kaasajast kõrgemale. Soovina näha olemise olemust, saada taaselustuvate jumalate sarnaselt loojaks.

Linnagaleriis korraldatav EML näitus ” Mõte.Lavastus”  teeb ettepaneku vaadata eksistentsi maalikunstniku pilguga ja küsida mis on inimeseks olemises see, millest saab rääkida ainult maalikunsti kaudu ning maali keeles. Kaasaegne neoliberaalne kultuur üllatab ja selle reglementeerimismasin töötab täistuuridel, novembrikuine näitus küsib milline on aga maalikunstnike nägemus ja roll tulevikuvisioonide kujunemisel.

Maalikunsti keel on eraldiseisev kontseptuaalne tervik. Sarnaselt kõrgema matemaatika jagunemisele rakenduslikuks ja abstraktseks, moodustub selles mõtteline koordinaatteljestik jagunemisega horisontaalseks, ehk tervikuna kaasajale pühendunuks realismiks ja vertikaalseks, ehk inimese alateadvust ja ülimina vorme ühendavaks sihiks. St unistusi, abstraktseid ideid, tavakogemusi ületavaid ning metafüüsilisi territooriume normaliseerivaks distsipliiniks. Haapsalu väljapaneku teostele lasub eesmärk organiseerida tänase vaataja visuaalset ettekujutlust tulevikust. Näitus avab publiku pilgule kuidas ning mil määral rakendab maal oma keelt kaasaja inimese probleemivõrgustiku ületamisel ehk selle vaimsuse avamisel ja transformeerumisvõimaluste loomisel. Sissejuhatavalt vaadeldes maalijat, kui absoluutset indiviidi kelle tööloogika on kontrastses seisus neoliberaalse individualismiajastu kollektivismi, paljundamis- või kopeerimismetoodikaga ning kelle solipsism loomingumeetodina on ühiskonnas erandlik eksistentsiaalne fakt, siis saab kinnitada maalikogemuse asendamatut rolli reaalsuse peegeldamisel. Maalijat võib pidada monaadiks, kelle instrumentideks on inimeseksolemise põhiküsimused ning kelle käsutuses on võimalus rääkida eksistentsi kõigist aspektidest kordumatu vaba kujundiloome kaudu. Loodame et novembrikuine Haapsalu avab publikule võimaluse osaleda klassikalisele kunstile põhinevas lavastuses ja fantasmogoorilises vaatemängus, kus liikumatute piltide visuaalse sõnumi absorbeerimine või eesti keelde tõlkimine saab rikastama publiku tulevikku kujustavat mõttevara.

Palume teatada osalemissoovist hiljemalt 1. septembriks 2018 näituse kuraatori aadresslile - tiiu.rebane@eaa.ee Kirjale palume lisada fotod näitusele pakutavatest maalidest, tööde tehnilised andmed ja tööde ideed selgitav saatetekst pikkusega kuni pool A4 lehte. Töid võivad esitada kõik EMLi liikmed. Lõpliku valiku tööde hulgast teeb näituse kuraator koos EMLi juhtkonna liikmetega.

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Haus Galeriis, november 2018

„EST“

Kuraator Mall Nukke

„EST“ on Eesti/ Estonia rahvusvaheline lühend. See on ka selle näituse pealkirjaks, mis käsitleb erinevaid Eesti-sümboleid, -märki, -asju, -olemist, -arvamusi, -traditsioone (või mitte-tradistioone). Kunstiteosed võivad olla loodud Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunsti“-vaimus, kus eestlus tähendab šamaanlikku loomeväge, ülejäänud Vana-Euroopale mõistetamatut mütogeograafilist paigatunnetust. Või siis Eestimaa kirjeldust Andrus Kivirähu „Rehepapi“ ürg-absurdi vaimus. Või hoopis e-Eestist inspireeritud: Skype, nutitelefoni-haigused, surfamine, Silicon Valley idufirmad, üleilmastumine, jne. Või ka väljarändamised, „valge laeva“ -unistused, Nõukogude Eesti ajajärk, poliitiline maakaart, meie naabrid jne. Leia oma EST-sümbol või parafraseeri juba olemasolevat. Eestlasele omaselt on kindlasti soovitav olla pisut sarkastilise teemasse suhtumisega. Teos võiks olla inspireeritud sotsiaalsetest nähtustest Eestis, vormistatud aga loomeinimeselikult isiklikus asotsiaalses võtmes. Mitte illustreerides vaid analüüsides seda, mis toimub/on toimunud 100-aastase riigi teises tulemises. Tingimused: Iga osavõtva kunstnikueksponeeritava teose koguformaat on ruut. Eksponeerimispinna maksimum mõõt 70 x 70 cm (ühele kunstnikule).

Siin on erinevaid variante maali/maalide formaadiks ja asetuseks:

Maalikomplekti puhul tuleb arvestada, et neid saab eksponeerida ruudukujuluselt, servad koos. Kogupind ei tohi ületada etteantud maksimaalmõõte.

Näitusest osavõtjate arvuks on plaanitud 30-40 kunstnikku.

Näitusest osavõtu soovist palun teatada hiljemalt 18. augustiks 2018 kas e-mailile: mallnukke@hot.ee; või mnukke@gmail.com või tel. +372 5524302 (Mall Nukke)

Lisaks osavõtu soovile ka palun saata lühike kirjeldus valmivast kunstiteosest (ideest ja formaadist).

Laupäeval 19.08.2017 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis Eesti Maalikunstnike liidu näitus "Emotsioon", kuraator Nelly Drell.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Emotsioon" Narva kunstigaleriis, kuraator Nelly Drell

poster

Emotsioon on lugu, mida me läbi mõistuse endale räägime tundest. See on seotud mõtete ja mälestustega, olles mõjutatud minevikust ja eelnevatest kogemustest. Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud, aga ka suurimad nuhtlused. Läbi tunnete räägib meie hing. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Selles on ka kellegi teise inimese energia, mis on segatud meie ego ja mõtetega. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Neid on võimalik kujutada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Tunnistades endale tunnete olemasolu ja neid mõistes, ei kasva meil emotsioonid üle pea. Oluline on osata neid kuulata ja mõista, kuna tunnetel rajaneb kogu meie elu. Ükski emotsioon või tunne ei ole kunagi tähtsusetu või mõttetu. Näituse tööd on alguse saanud sügavalt loova inimese elukogemuste, mõtete, ideede ja unistuste varakambrist, rikka sisemaailma järk-järgulise avastamise kaudu. Näitusel osalevad: Stanislav Antipov, Jüri Arrak, Ivi Arrak, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Ove Büttner, Nelly Drell, Herlet Elvisto, Evi Gailit, Lemme Holdre, Ashot Jegikjan, Kalli Kalde, Olesja Katšanovskaja, Kristiina Kivirand, Gennadi Kurlenkov, Tiia Külv, Ivar Kaasik, Ado Lill, Eha Luik, Helle Lõhmus, Anne Moggom, Maarit Murka, Peeter Must, Maarja Nõmmik, Tiit Põdra, Maria Sidljarevitš, Kätlin Stahl, Maret Suurmets Kuura, Karl-Erik Talvet, Tiina Tammetalu, Heli Tuksam, Maris Tuuling, Kristiina Pärk, Einar Vene.

Näitus jääb avatuks kuni 8.oktoobrini 2017.

INFO: tel. 359 9230, info@narvamuuseum.ee

8.aprill - 26. mai 2017 Uue Kunsti Muuseumis, Pärnus

“JUST NÜÜD! / RIGHT NOW!”

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus 2017.

poster

Haus galerii, november 2016

Näitus "VALGE VESI/WHITE WATER"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Saskia Järve (saskiajarve@gmail.com, tel 5132488)

poster

Tallinna Õpetajate Maja, Tallinn, oktoober 2016

Näitus "Tõe ja õiguse inimesed" või "Tammsaare inimesed"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Tiina Tammetalu (tiina.tammetalu@artun.ee)

Viinistu Kunstimuuseum, juuli 2016

Näitus "MERI"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Andrus Raag (andrus.raag@gmail.com, tel 55604029) Veiko Klemmer (veiko.klemmer@gmail.com)

Jakobi galerii, Tartu 30.05 - 17.06.2016

Näitus "TALLIN TEEB TARTUT"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Mauri Gross (mauri.gross@mail.ee, tel 5052267)

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 1. aprill – 22. mai 2016

MUUTUV JA MUUTUMATU.

Eesti kaasaegse maalikunsti 2016 a. ülevaatenäitus

Eesti Maalikunstnike Liidu näituse "Muutuv ja muutumatu" avamine 1.aprillil kl.17.00

poster

Haus galerii 11. november - 16. detsember 2015

"30x40 DUUBEL 2"

Kuraator Kreg A-Kristring

poster

Vaal galerii 07. august 2015 - 19. august 2015

"Maal kui vaal"

poster

Pärnu Uue Kunsti Muuseum 14. märts 2015 – 19. aprill 2015

"JÄRJEPIDEVUS JA UUDSUS / Eesti kaasaegne maalikunst"

Kuraatorid Mari Roosvalt ja Jaan Elken