ENG

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU LIIKMETELE

EML SÜMBOOLIKA IDEEKONKURSS

poster

SÜMPOOSIUM

Kunstisümpoosium ´Maalides Metsa´

16-22.juulil, EKL Muhu Kunstitalus.Korraldavad- EML, EKL Muhu Kunstitalu ja Ideto MTÜ

Kureerib Tiiu Rebane

https://www.facebook.com/events/784200325108151/

Loodus on alati olnud Eesti kultuurist lahutamatu osa, seda nii hingestatud looduslüürika ja müstitsismina kui ainesena, millest teadlikult kaugeneda. Just loodus on see tugipunkt, millele Eesti kujutava kunsti traditsioon näib püsivalt toetuvat ning loodus on traditsiooniliselt ka prisma, läbi mille inimene oma elu ning olemist mõistab ja ettekujutab.. või ehk millest tervenisti distantseeruda soovib. Olles eurooplased näime endiselt olevat valdavalt metslased ehk metsarahvas, kellel sammal, seened ja puudemühin tuntavalt veres püsivad ning kuidagi lahti ei lase, tahame siis seda või mitte. Kutsume suvel üheks nädalaks kokku ligi 20 maalikunstnikku üle Eesti et näha milline on, või saab olla, kaasaegne loodusmaal. Ning kas selle viljelemise mõte jääb kaasagsest elust maha või on looduse piltidel tänapäeva inimesele veel midagi öelda. Sümpoosiumi seminare ja töötube viivad läbi Prof. Jaan Elken, Hasso Krull, kunstnikud Tiiu Rebane ja Karl-Kristjan Nagel ja teised kutsutud lektorid. Sümpoosiumi seminariteemadeks on- Metsa roll ja mõiste kultuuriajaloos, Mets Eesti kunstis, Ökokriitika-mis see on. Hilissügisel seisavad Muhu Kunstitalus valminud ja metsale pühendatud teosed kõrvuti paljude teiste Eesti kunstnike maalidega näitusel, taasluues ühisesse saali ettekujutlust kunstimõtte arengutest, Eestimaa suvest, looduse lüürikast ja olemise füüsikast. Eesti Maalikunstnike Liit pakub Muhu Kunstitalu näitusel publikupreemia pälvivale teosele võimaluse osaleda novembris EML aastanäitusel Mõte.Lavastus, Haapsalu Linnagaleriis.

www.maal.ee

wwww.ai-res.org

Osalejad majutatakse 2-5 voodikohaga tubadesse talu 100 aasta vanustes aitades. Maalisümpoosium kestab 7 päeva, mille jooksul toimuvad arutelud ja seminarid, esitlused, maalisessioonid ning viime läbi nii jalgsi kui ratastel ringkäike saarel et tutvuda saare loodusliku ja kultuurilise fenomeniga. 16. juulil koguneme ning veedame päeva ümbruskonnaga tutvudes ja õhtuse filmideseansiga Muhu Kunstitalu õuel. 17. - 20 . juulil toimuvad maalimissessioonid saare eriilmelistes paikades vaheldumisi seminarivormis loengute ja temaatiliste aruteludega. 21. juulil avame Kunstitalu sepikojas sümpoosiumi esimese näituse. 22. juuli on puhke- ja ärasõidupäev


NB. Üritus dokumenteeritakse teksti-, foto-ja filmimaterjalidena, valmib videoformaadis dokumentaalkaadritel põhinev kataloog.


Osalejatelt ootame valmisolekut eluks saja aasta vanustes muinsuskaitsealustes hoonetes, osalemist köögitoimkondades ning isikliku maalivarustuse olemasolu. Muhu Kunstitalu asub 10 km kaugusel lähimast poest ja bussipeatusest, mistõttu isikliku sõiduvahendi olemasolu on igati tervitatav.. Olgu selleks siis auto või jalgratas.


Osa on võimalik võtta nii kogu sümpoosiumist (vabade kohtade arv 12) kui üksikutest päevadest. Kogu ürituse toitlustustasu on 60, üksikutel päevadel 15. Kohtade arv on piiratud, vajalik on eelnev registreerimine. Registreerimise kinnitab toitlustustasu maksmine. Lisainfo ja registreerimine: tiiu.rebane@eaa.ee

Sümpoosium kuulub festivalisarja FUTU MUHU, mis tänavu toimub neljandat aastat.

Sümpoosiumi korraldavad ja toetavad- -Eesti Kunstnike Liit -Eesti Maalikunstnike Liit -Ideto MTÜ

Sümpoosiumi näitused - -Muhu Kunstitalu galerii -Swedbank Privaatpanganduse galerii -Näitus Mõte.Lavastus, Haapsalu Linnagalerii, 1 teos

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU NÄITUSED 2018

15.aprill – 29.mai 2018

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

EST.EETILINE?

Näituse kontseptsioon ja kujundus: Jaan Elken, 5540544, jaan.elken@eaa.ee

näituse korraldus: Mari Roosvalt, 5514039, mari.roosvalt@artun.ee

Maalikunsti ja esteetika vahele oleks tava-arusaamade järgi otsekui võrdusmärk asetatud. Kuigi mõõdikud on ühelt poolt justkui subjektiivsed, on kunstiajalugu platvormiks võttes lihtsam just tagasivaateliselt näha harmoonia katkematut punast joont, mis kõigele vaatamata kunstiloomet koos hoiab ja on esteetilise kindlust truult valvanud. Harmoonia ja/või esteetilisus on teadupärast lausa matemaatiliste valemite abil kirjeldatavad parameetrid. Täna võib nentida, et esteetiliste väärtushinnangute konglomeraat, mis kunstielu ümbritseb ja saadab, on otsekui plahvatuslikult paisuv ja laienev universaal-leksikon maalikunsti jaoks. Kuid mil määral toimub kunstiliigi enda sees varjatud ja avalik vastupanuliikumine esteetiliste kaanonite, mõnede silmis ka „korrumpeerunud ja aegunud“ väärtussüsteemi vastu?  Poliitilisel maastikul on uuskonservatiivsus ja traditsionalism tõusulainel, näitus püüab mh kaardistada erinevate liikumiste vasteid kultuuriväljal ja uurida eetiliste ja esteetiliste väärtuste ning moraaliprobleemide jõudmist lõuendile.  Näitusele ootame nii teadlikult iluelamust ülevõimendavaid töid, kui ka esteetikast kui sellisest väärtuspõhiselt ülevaatavas võtmes loodud maaliloomingut. Maalikunsti definitsioonid jätame sellega lahtiseks, kuid korraldajad jätavad endale õiguse loobuda loomingulistest lahendustest, mille eksponeerimist ja säilimist Uue Kunsti Muuseum ei suuda tagada või mis kujundatud näitusetervikuga kokku ei kõla. Eelistatud on 2017 ja 2018 aasta looming. Näitusele on oodatud on ka kunstierialade üliõpilaste ja maalikunstnike liitu mitte kuuluvate professionaalsete kunstnike looming.

Tööde transport

Tartust – 11.aprillil, täpsustav info kuraatoritelt

Tallinnast - 12.aprillil kell 9.00 kuni 10.00, Kunstihoone hoovist

Osaleja registreerimisleht

Jõhvi Kunstikooli galerii

KUI ARVUTID PEATUVAD

Osalemistaotluste esitamine tähtaeg 31.märts.

Tööde transport Tallinnast, Kunstihoone hoovist kell 10.00-10.30

Näituse avamine Jõhvis 5.aprillil 2018 kell 17.00

Näitus kestab kuni mai keskpaigani

Kuraator-kunstnik: Rait Rosin, 56819683, rait.rosin@artun.ee

poster

Olukorras kui arvutite osatähtsus inimeste elus on muutunud asendamatuks tundub küsitav igasugune mõttearendus mis tehnoloogiat kuidagiviisi alahindaks. Siiski näib tõenäoline olukord, et üleilmset arvutivõrku tabab tõsine raputus või mitu. Kas sunnitult või vabatahtsi peaksime siis eemalduma juba koduseks saanud virtuaalmaailmast. Et saavutada oma tegevustes sundimatus ja elada tehnoloogilistest vidinatest vabanenu elulaadi järgi kulub sel juhul mitme inimpõlve jagu aega. Kujutlus selle võimalikkusest tundubki nostalgiast kantud järjekordse romantilise unelmana. Ühel või teisel juhul on tegemist visiooniga, milles üksik inimelu ei tähenda kuigi palju ja igasugune kunstitegevus tähendab eos toimuvaga kohanemist, jäljendamist või pelka ära märkimist. Maalida on võimalik kõiksugu tehnoloogiaid kasutades kuid samuti ilma igasuguste abivahendeid rakendamata. Näitus "Kui arvutid peatuvad" katsetabki seda iga osaleja arusaamaleja lähenemisnurgale omasel viisil. Kust jookseb piir tehnoloogilise uuenduslikkuse ja tehnoloogilise abituse vahel? Kulunud kujutlus oleks ehk maali ja tehnoloogia vastandamises kuid isegi kui juhtuvad maailma raputavad sündmused ei kao kord leiutatud seadelised. Olemas olevate teadmiste põhjal on võimalik kõik mõtteviisid ning inimestele vajalikud seadmed taas luua. Seadmete kaduvuse või tuleviku väljavaadete ja stsenaariumite kujutamine on maali ja muu loomingu ühistamisega igati teostatav aines. Eks ole ju maali pärisosana defineeritav asjaolus, et maal allub jäägitult inimtahtele ja ei välju meie vahetu kontrolli alt sellisel viisil kui tehnoloogiline intellekt seda juba teha ähvardab.


Iga osalev kunstnik teostab näitusele ühe maali vabalt valitud suuruses. Töö maksimaalsed mõõdud: 2 m kõrge ja 3 m lai. Töid võivad esitada kõik EMLi liikmed. Lõpliku valiku tööde hulgast teeb näituse kuraator koos EMLi juhtkonna liikmetega.

Osaleja registreerimisleht

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus 2018

November 2018 Haapsalu Linnagalerii

MÕTE.LAVASTUS

Kuraator: Tiiu Rebane, 57702640, tiiu.rebane@eaa.ee

Palume teatada osalemissoovist hiljemalt 1. septembriks 2018 näituse kuraatori aadressile.

” Ma ei arva et inimesed lepivad faktiga et elul pole sügavamat mõtet. Ma arvan et see teeb inimesed väga rahutuks. Näib et religioon ja müüdid mõeldi välja just selleks et anda elule mõte.”
David Lynch

” Mitte keegi pole kunagi kirjutanud, maalinud, vorminud, ehitanud või leiutanud mingil muul põhjusel kui sõna otseses mõttes põrgust pääsemise eesmärgil”
Antonin Artaud


Prantsuse teatritegelase ja esseisti Antonin Artaud mõttekäiku kultuuri sisust saab lühidalt tõlgendada kui inimese püsivat taotlust väljuda oleviku piinavatest puudustest. Nii Artaud kui Lynchi väidetes kumav idealism on eelkõige vaadeldav platonistlikus võtmes, soovina tõusuks kaasajast kõrgemale. Soovina näha olemise olemust, saada taaselustuvate jumalate sarnaselt loojaks.

Linnagaleriis korraldatav EML näitus ” Mõte.Lavastus”  teeb ettepaneku vaadata eksistentsi maalikunstniku pilguga ja küsida mis on inimeseks olemises see, millest saab rääkida ainult maalikunsti kaudu ning maali keeles. Kaasaegne neoliberaalne kultuur üllatab ja selle reglementeerimismasin töötab täistuuridel, novembrikuine näitus küsib milline on aga maalikunstnike nägemus ja roll tulevikuvisioonide kujunemisel.

Maalikunsti keel on eraldiseisev kontseptuaalne tervik. Sarnaselt kõrgema matemaatika jagunemisele rakenduslikuks ja abstraktseks, moodustub selles mõtteline koordinaatteljestik jagunemisega horisontaalseks, ehk tervikuna kaasajale pühendunuks realismiks ja vertikaalseks, ehk inimese alateadvust ja ülimina vorme ühendavaks sihiks. St unistusi, abstraktseid ideid, tavakogemusi ületavaid ning metafüüsilisi territooriume normaliseerivaks distsipliiniks. Haapsalu väljapaneku teostele lasub eesmärk organiseerida tänase vaataja visuaalset ettekujutlust tulevikust. Näitus avab publiku pilgule kuidas ning mil määral rakendab maal oma keelt kaasaja inimese probleemivõrgustiku ületamisel ehk selle vaimsuse avamisel ja transformeerumisvõimaluste loomisel. Sissejuhatavalt vaadeldes maalijat, kui absoluutset indiviidi kelle tööloogika on kontrastses seisus neoliberaalse individualismiajastu kollektivismi, paljundamis- või kopeerimismetoodikaga ning kelle solipsism loomingumeetodina on ühiskonnas erandlik eksistentsiaalne fakt, siis saab kinnitada maalikogemuse asendamatut rolli reaalsuse peegeldamisel. Maalijat võib pidada monaadiks, kelle instrumentideks on inimeseksolemise põhiküsimused ning kelle käsutuses on võimalus rääkida eksistentsi kõigist aspektidest kordumatu vaba kujundiloome kaudu. Loodame et novembrikuine Haapsalu avab publikule võimaluse osaleda klassikalisele kunstile põhinevas lavastuses ja fantasmogoorilises vaatemängus, kus liikumatute piltide visuaalse sõnumi absorbeerimine või eesti keelde tõlkimine saab rikastama publiku tulevikku kujustavat mõttevara.

Palume teatada osalemissoovist hiljemalt 1. septembriks 2018 näituse kuraatori aadresslile - tiiu.rebane@eaa.ee Kirjale palume lisada fotod näitusele pakutavatest maalidest, tööde tehnilised andmed ja tööde ideed selgitav saatetekst pikkusega kuni pool A4 lehte. Töid võivad esitada kõik EMLi liikmed. Lõpliku valiku tööde hulgast teeb näituse kuraator koos EMLi juhtkonna liikmetega.

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Haus Galeriis, november 2018

„EST“

Kuraator Mall Nukke

„EST“ on Eesti/ Estonia rahvusvaheline lühend. See on ka selle näituse pealkirjaks, mis käsitleb erinevaid Eesti-sümboleid, -märki, -asju, -olemist, -arvamusi, -traditsioone (või mitte-tradistioone). Kunstiteosed võivad olla loodud Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunsti“-vaimus, kus eestlus tähendab šamaanlikku loomeväge, ülejäänud Vana-Euroopale mõistetamatut mütogeograafilist paigatunnetust. Või siis Eestimaa kirjeldust Andrus Kivirähu „Rehepapi“ ürg-absurdi vaimus. Või hoopis e-Eestist inspireeritud: Skype, nutitelefoni-haigused, surfamine, Silicon Valley idufirmad, üleilmastumine, jne. Või ka väljarändamised, „valge laeva“ -unistused, Nõukogude Eesti ajajärk, poliitiline maakaart, meie naabrid jne. Leia oma EST-sümbol või parafraseeri juba olemasolevat. Eestlasele omaselt on kindlasti soovitav olla pisut sarkastilise teemasse suhtumisega. Teos võiks olla inspireeritud sotsiaalsetest nähtustest Eestis, vormistatud aga loomeinimeselikult isiklikus asotsiaalses võtmes. Mitte illustreerides vaid analüüsides seda, mis toimub/on toimunud 100-aastase riigi teises tulemises. Tingimused: Iga osavõtva kunstnikueksponeeritava teose koguformaat on ruut. Eksponeerimispinna maksimum mõõt 70 x 70 cm (ühele kunstnikule).

Siin on erinevaid variante maali/maalide formaadiks ja asetuseks:

Maalikomplekti puhul tuleb arvestada, et neid saab eksponeerida ruudukujuluselt, servad koos. Kogupind ei tohi ületada etteantud maksimaalmõõte.

Näitusest osavõtjate arvuks on plaanitud 30-40 kunstnikku.

Näitusest osavõtu soovist palun teatada hiljemalt 18. augustiks 2018 kas e-mailile: mallnukke@hot.ee; või mnukke@gmail.com või tel. +372 5524302 (Mall Nukke)

Lisaks osavõtu soovile ka palun saata lühike kirjeldus valmivast kunstiteosest (ideest ja formaadist).

Laupäeval 19.08.2017 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis Eesti Maalikunstnike liidu näitus "Emotsioon", kuraator Nelly Drell.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Emotsioon" Narva kunstigaleriis, kuraator Nelly Drell

poster

Emotsioon on lugu, mida me läbi mõistuse endale räägime tundest. See on seotud mõtete ja mälestustega, olles mõjutatud minevikust ja eelnevatest kogemustest. Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud, aga ka suurimad nuhtlused. Läbi tunnete räägib meie hing. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Selles on ka kellegi teise inimese energia, mis on segatud meie ego ja mõtetega. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Neid on võimalik kujutada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Tunnistades endale tunnete olemasolu ja neid mõistes, ei kasva meil emotsioonid üle pea. Oluline on osata neid kuulata ja mõista, kuna tunnetel rajaneb kogu meie elu. Ükski emotsioon või tunne ei ole kunagi tähtsusetu või mõttetu. Näituse tööd on alguse saanud sügavalt loova inimese elukogemuste, mõtete, ideede ja unistuste varakambrist, rikka sisemaailma järk-järgulise avastamise kaudu. Näitusel osalevad: Stanislav Antipov, Jüri Arrak, Ivi Arrak, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Ove Büttner, Nelly Drell, Herlet Elvisto, Evi Gailit, Lemme Holdre, Ashot Jegikjan, Kalli Kalde, Olesja Katšanovskaja, Kristiina Kivirand, Gennadi Kurlenkov, Tiia Külv, Ivar Kaasik, Ado Lill, Eha Luik, Helle Lõhmus, Anne Moggom, Maarit Murka, Peeter Must, Maarja Nõmmik, Tiit Põdra, Maria Sidljarevitš, Kätlin Stahl, Maret Suurmets Kuura, Karl-Erik Talvet, Tiina Tammetalu, Heli Tuksam, Maris Tuuling, Kristiina Pärk, Einar Vene.

Näitus jääb avatuks kuni 8.oktoobrini 2017.

INFO: tel. 359 9230, info@narvamuuseum.ee

8.aprill - 26. mai 2017 Uue Kunsti Muuseumis, Pärnus

“JUST NÜÜD! / RIGHT NOW!”

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus 2017.

poster

Haus galerii, november 2016

Näitus "VALGE VESI/WHITE WATER"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Saskia Järve (saskiajarve@gmail.com, tel 5132488)

poster

Tallinna Õpetajate Maja, Tallinn, oktoober 2016

Näitus "Tõe ja õiguse inimesed" või "Tammsaare inimesed"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Tiina Tammetalu (tiina.tammetalu@artun.ee)

Viinistu Kunstimuuseum, juuli 2016

Näitus "MERI"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Andrus Raag (andrus.raag@gmail.com, tel 55604029) Veiko Klemmer (veiko.klemmer@gmail.com)

Jakobi galerii, Tartu 30.05 - 17.06.2016

Näitus "TALLIN TEEB TARTUT"

Näituse kuraator / kontseptsioon ja kujundus: Mauri Gross (mauri.gross@mail.ee, tel 5052267)

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 1. aprill – 22. mai 2016

MUUTUV JA MUUTUMATU.

Eesti kaasaegse maalikunsti 2016 a. ülevaatenäitus

Eesti Maalikunstnike Liidu näituse "Muutuv ja muutumatu" avamine 1.aprillil kl.17.00

poster

Haus galerii 11. november - 16. detsember 2015

"30x40 DUUBEL 2"

Kuraator Kreg A-Kristring

poster

Vaal galerii 07. august 2015 - 19. august 2015

"Maal kui vaal"

poster

Pärnu Uue Kunsti Muuseum 14. märts 2015 – 19. aprill 2015

"JÄRJEPIDEVUS JA UUDSUS / Eesti kaasaegne maalikunst"

Kuraatorid Mari Roosvalt ja Jaan Elken