top of page

SAADJÄRV EI OLE BRACCIANO JÄRV, NO EI OLE!

Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatornäitus

Koht: Galerii No1

Kuraator: Rait Rosin

Näituse aeg: 15.juuli-1.september 2023

 

Nii nagu nagu kõnekäänd ütleb, viivad kõik teed Rooma. Võib ka osutada, et siinkandis viivad kõik teed Saadjärve äärde ja mitte Bracciano järve äärde. See on oluline tõik, mida meeles hoida kui neid kaht, muidu isegi sarnastena tajutavat järve omavahel mõttes kõrvutada. Muidu on ehk enam teada tuntud antiikaja roomlaste kohta tõdemus, et neile meeldis saunu ehk terme külastada. Vähem on teada, et neile meeldis suviti puhata järvede ja mitte mere ääres. Tuntumateks meelispaikadeks oli itaalias teiste hulgas näiteks Como, Carda ja Bracciano järved. Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel kahe ajastu ja paiga mõtteliseks sidumiseks on sobivaimaks võrdluseks Bracciano järv, mille äärde ka tänapäeval paljud Rooma linna elanikud suviti massiliselt puhkama sõidavad. Eestis võiks kultuuri ajamustrit silmas pidades mõelda sobivaima, mererandadele sekundeeriva kohana Saadjärve, mida tartlased peavad pigem enda meelis suvituskohaks.

Antiikset Roomat on kogu Euroopa ajaloo vältel ja tänapäeval ka laias maailmas peetud üheks näiteks absoluutsest, isegi imperiaalsest keskusest. Jälgides kõige viimasemaid maailma arenguid tuleb tõdeda, et totaliseerivad üldistused kipuvad meid inimkonnana ikka ja jälle alt vedama. Vana-Rooma impeeriumi mudelile rajanevad tänapäevasedki konfliktid ja barbaarsused, mis puudutavad läbi aja otseselt nii Eesti kui eestlaste käekäiku. Esmatähtsana tundub aktiivselt katkestada selliste mõttelõngade totaliseerivaid tagajärgi. Nurgatagused kohad nagu näiteks Eestis asuv Tartu on ehk headeks näideteks, mis suunavad mõtlema tingimuste üle, mis tingivad inimestele igiomaseid vajadusi üles kergitada oma kultuuris midagi domineerivat ja esile kerkinud nähtuse kultuslikku imetlemist. Võib olla pigem juhinduda muidu igati kunstlikult haibitud iidolite vastasusest mõtteviisisit, hoides alal hoopis selles peituvat radikaalsust. Seda illustreerib ehk Saadjärvega haakuv mõte, et hoolimata kohalikest konfliktidest on inimestele igipõliselt tarvis ikka ja jälle kuskil lahedalt päevitada ja rutiinist tingitud väsimust välja puhata! Esitades seejuures küsimusi just kohalikust kontekstist juhindudes, nagu näiteks, mis sunnib meid Eesti kultuuri ruumi piires Pallase traditsioonile rajatud kunsti või ka Eesti kunsti ajaloo kaudu mõistma Saadjärve esmalt just Tartu kui linna lähedase loodusliku nähtusena? Näiteks valisid Tartu linn ja selle juhid oma linlikuses ilmselt sarnase mõtteviisi järgi just kultuse ihaluses Tartut esindava logo, mille kujundusse on peidetud alfa-märk. Dominandi ihalus kui kultuurilist ja poliitilist elu iseloomustav sümptom on midagi, mis vajaks tervdatud tähelepanu. Sellele isegi akuutsena tajutavale küsimusele osutavad Galeriis No1 enda maalides Eesti maalikunstnike liidu kunstnikud. Võib olla see on pigem idealistliku ja maailmaparandusliku pingutusena, kuid meie nägemuses oleks see võimalik, et parimaks suunaks, mida hoogsalt keerustuvas maalimas esile tuua. Loodame, et kultuuris ning kunstis levivad impulsid vähem tsentraalseid ja ikka enam nurgataguseid liine pidi.

bottom of page